10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa ümarplastika ja reljeef. 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks - joonistusgraafika ja trükigraafika. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või pliiati abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: Tahvelmaalid ja Monumentaalmaalid. GRAAFIKA SKULPTUUR MAALIKUNST TARBEKUNST ARHITEKTUUR pliiats Väljaraiumine õlivärvid moekunst fassaad trükipress Modelleerimine tahvelmaal juveelikunst arhidekt trükiplaat ümarplastika pintsel portselan sisekujundus
10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkompositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaalid ja monumentaalsed- ehk seinamaalid Paiguta sõnad lahtritesse kuhu nad kõige paremini sobivad: GRAAFIKA SKULPTUUR MAALIKUNST TARBEKUNST ARHITEKTUUR trükipress reljeef pliiats keraamika arhitekt trükiplaat ümarplastika tahvelmaal portselan fassaad modelleerimine õlivärvid sepised sisekujundus
10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa : ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks : joonistusgraafika ja trükigraafika 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimene või inimeste grupp 15. Natüürmordil kujutatakse ainult esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaal ja monumentaal ehk seinamaal Paiguta sõnad lahtritesse kuhu nad kõige paremini sobivad: GRAAFIKA SKULPTUUR MAALIKUNST TARBEKUNST ARHITEKTUUR Trükiplaat Väljaraiumine Tahvelmaal Nahkehistöö Sakraalne Trükipress Ümarplastika Monumentaalmaa Keraamika Fassaad l
19. jaanuar 1839 22. oktoober 1906 Prantsuse postimpressionist Loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubsimi vahel Konstruktiivse suuna rajaja (kubism) Püüdis näidata asjade olemust Lõi maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis maastikke, natüürmorte, portreesid. Tähelepanu oli suunatud struktuuridele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Cezanne huvitas rohkem maalipinna organiseerimine kui motiiv 1870.aastatel ilmus tema loomingusse uued motiivid: linnavaated väikeste, üksteise suhtes eri külgedega paiknevate majakestega mäeküljel, metsiku järjekindlusega maalis ta Saint-Victoire'i, mäge, mis avaldas talle motiivina tugevat vastupanu. Portreesid võttis kui natüürmorti. Maalis neid kaua, seetõttu on modellid uniste nägudega. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Koos Gauguiniga lahkub van Gogh Lõuna-Prantsusmaale, kus töötavad koos. Siin maalib van Gogh suurepäraseid maastikke, kevadisi õites aedu, meeldivate inimeste portreid (mitu varianti postiljon Roulinist). Tuntuim töö sellest perioodist on ,,Punased viinamarjaväljad Arlesis", kus kujutab mitte ainult päikese loojangul punakaid viinamar- javälju, vaid püüab väljendada ka rõõmu. Lõikus on pidupäev. Töölised kummardavad innukalt saaki korjama. Maa võtab enda alla peaaegu kogu maalipinna, päike on antud suurendatuna.Maal on värvikirev. Van Goghi pintslilöök on hooletu, tihti pigistas värvi lõuendile otse tuubist, lemmikvärviks oli kollane. Vormikujutus on robustne ja jõuline. Arlesis van Goghi vaimne tervis halvenes. Pärast Gauguini tapmiskatset ja endal vasaku kõrva äralõikamist, pandi kunstnik haiglasse. Hullusehoogude vaheaegadel maalib van Gogh palatis olevaid esemeid, vaadet aknast jne. Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.a.,kui oli ennast tulistades haavanud
Koos Gauguiniga lahkub van Gogh Lõuna-Prantsusmaale, kus töötavad koos. Siin maalib van Gogh suurepäraseid maastikke, kevadisi õites aedu, meeldivate inimeste portreid (mitu varianti postiljon Roulinist). Tuntuim töö sellest perioodist on ,,Punased viinamarjaväljad Arlesis", kus kujutab mitte ainult päikese loojangul punakaid viinamarjavälju, vaid püüab väljendada ka rõõmu. Lõikus on pidupäev. Töölised kummardavad innukalt saaki korjama. Maa võtab enda alla peaaegu kogu maalipinna, päike on antud suurendatuna. Maal on värvikirev. Van Goghi pintslilöök on hooletu, tihti pigistas värvi lõuendile otse tuubist, lemmikvärviks oli kollane. Vormikujutus on robustne ja jõuline. Arlesis van Goghi vaimne tervis halvenes. Pärast Gauguini tapmiskatset ja endal vasaku kõrva äralõikamist, pandi kunstnik haiglasse. Hullusehoogude vaheaegadel maalib van Gogh palatis olevaid esemeid, vaadet aknast jne. Vincent van Gogh suri 29.juulil 1890.a.,kui oli ennast tulistades haavanud
Jackson Pollock (1912-1956) Jackson Polloch oli abstraktse ekspressionismi kõige silmapaistvam esindaja. Sürrealistide automatistlikud joonistused ja põlisameeriklaste tseremooniate nägemine mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping- maalid. Pollock laotas hiiglasliku lõuendi maha ja lasi värvil pintsli otsast või augustatud plekkpurgist sellele niriseda. Ümber maalipinna liikudes, kükitades ja tantsiskledes ning hoogsate käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks. Veel abstraktsele ekspressoinismile kuulsaid kunstnike: Arshile Gorky (1904 -1948), Franz Kline 1910 - 1962). (Weebly 2013) 5.3.2. Popkunst Järgmine üle maailma tuntud suund on popkunst. 1950ndatel Inglismaal ja USA
värvuste emotsionaalset mõju. Jackson Pollock oli abstraktse ekspressionismi kõige silmapaistvam esindaja. Sürrealistide automatistlikud joonistused ja põlisameeriklaste tseremooniate nägemine mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping-maalid. Pollock laotas hiiglasliku lõuendi maha ja lasi värvil pintsli otsast või augustatud plekkpurgist sellele niriseda. Ümber maalipinna liikudes, kükitades ja tantsiskledes ning hoogsate käeviibutustega värvi niristades tekkis sellele joonte ja täppide rägastik. Selline maalimiseprotsess sarnanes rituaaliga, mille üks kriitik nimetas action paintinguks ehk tegevusmaaliks. Uudne oli ka nö. kogu-pinna-lähenemine, sest kunstnik liikus tegutsedes ümber maali, seega kadus ka traditsiooniline kompositsiooni mõiste. Pollocki maalidel ei ole fookust kuhu pilk pidama jääb, kogu pind on kaetud ühtlaselt, ühtegi
peetud nii m�negi t�� puhul tehniliselt isegi virtuoossemaks kui tema v��rikaid nimekaime, eriti silmas pidades Fitzwilliami muuseumis Cambridge�is asuvat meistriteost �Puuviljavanik kakaduuga�. Siin esitletud teos, mille autor on signeerinud ja dateerinud �J. v. kesseL / 1655�, kuulub kunstniku umbes kolmek�mne tuvastatud t�� hulka. Tegemist on ��rmiselt lopsaka kompositsiooniga, mis laotub �le terve maalipinna, j�tmata �hku ei millelegi muule kui �ksnes tohutule �ksteise otsa seatud marjade, p�hklite ja puuviljade kogumile, mis n�ib oma rikkalikkuses otsekui l�hkevat. Samas ei puudu maalilt ka tollasele nat��rmordile iseloomulikud putukad, kelle kohalolu m�rgib osalemist kauni k�psuse ajalikkuses. Niipea, kui miski on loodud, hakkab see liikuma kaduvuse poole ja iga hetk ilust on kui ��rike hinges��m, kaalumaks
annaabi.ee 
