" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas me leiame rühmaruumist veel sarnase kujuga asju? Lapsed lähevad otsivad rühmaruumist sarnase kujuga esemeid, objekte. · Maalime ussi ja arutleme selle kuju üle (kuju kinnistamiseks). · Voolime lastega plastiliinist O või rõnga ja lõikame pooleks ning meisterdame S. · Kuidas me S kirjutame? Käsi jookseb nagu mööda teed. 5-6 a võib anda valged paberid ja sinna peale pliiatsiga laineid joonistada (ülevalt paberi servast alla). S · Joonistame päikesele kõveraid S tähe kujulisi kiiri.
Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja Anatoli surm tüüfusesse 1915.aasta oktoobris. Teine väide seisneb aga selles, et maal oli loodud hiljem, justnimelt futuristliku näituse tarbeks, kuna suurt näitusesaali pidi kuidagi sisustama. See väide on ka õigustatud ühe näituse organisaatori poolt Malevichile saadetud kirja sisu tõttu: ,,Praegu tuleb maalida palju. Ruum on väga suur ja kui meie, 10 inimest, maalime igaüks vähemalt 25 maali, siis see oleks juba peaaegu hea". Interpretatsioonid: ,,Parempoolsed" kunstikriitikud arvavad ,,Musta ruutu" antikristlikuna olevat. Tuntud kunstikriitik Aleksander Benua ütles: ,,Olen kindel, et see ongi see ikoon, mida seltsimehed futuristid kummardavad ,,Madonna" asemel." ,,Vasakpoolsed" kriitikute arvamus maalist ühtib ,,parempoolsetega", kuid nad on sellest vaimustunud. On teada, et ,,vasakpoolsel" kunstikriitikul Mihhail Gershenzon'il rippus ,,Must
See on osa kunstist, mille tegemiseks oleks vaja kogemusi, raha ja teatud oskusi. Kuid see on midagi, mis on meie kujundatud, ja me saame seda imetleda iga päev. Lõpptulemust võib nimetada kunstiks. Kunsti piire ei ole võimalik kindlalt paika seada. Sinna alla kuulub igasugune loominguline tegevus, millele on inimene kaasa aidanud. Oma igapäevaelus puutume me kunstiga kokku iga päev. Kas me siis viibime looduses, teeme süüa, vaatame telekat, kuulame muusikat, käime teatris, maalime, loeme raamatut, õmbleme riideid, tantsime jne. Need on vähesed näited sellest lõputust loomingust, mida inimkäsi on võimeline tegema. Kunsti üheks tähtsamaks tunnuseks on see, et inimene on loonud selle omale ja teistele vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Ta on kõikjal meie ümber ja kestab kauem kui meie. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie elame koos kunstiga, luues kunsti ja vaadates seda.
Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed
Kõigepealt kuld pimestab, mis viib lõksu.Siit saab alguse hingenälg loova vaimsuse järele. · Vana emad=hinge edenemine ühekulgselt,hävitab algatusvõimet. Püüab peale suruda samu lubjastunud mõtteviisi kui endal on.Katsetamine/uuendamine jääb talle võõraks. · Inimeste kollektiivid kellega suhtleme, peaksid olema sellised kes pakuksid meie hingele ja loovusele tuge. · Omavalmistatud kingade põletamine tuhaks=seda teeme igakord kui maalime,kirjutame,tantsime või teeme ükskõik mida üldlevinud arusaamadele vastavalt,põhjustades oma elujõu kahanemist. Säärane valeloovus murrab meie vaimse selgroo. · Kui isiklik hingeelu on tuhaks põletatud, põletab naisi kihk kõige järele, mis võiks talle elusolemise tunde tagasi anda(LÕIKUMINE?) · Ränki hingehaavu saavad naistest need, kes on parajasti näljast nõrkemas või on seda hiljaaegu olnud.
ole puhas paber ja meie peame looma tingimused, ja oluline on ära taibata, et me ei tohiks last valede asjadega koormata, et kui Sa paned ta sellesse õigesse keskkonda, mis ei riku tervist ja mis ei suru peale, mis laseb sellel vabal individuaalsusel tema enda impulsist areneda, meie väide on, et ta areneb sellest vabast enda impulsist, mitte ei ole see, et meie arendame lapsi, õpetades last seda, seda, seda tegema, sest meie maalime ja teised lasteaiad ka maalivad. Küpsetame, ikka lasteaedades küpsetatakse, voolitakse, joonistatakse, tehakse käsitööd. Võib-olla üks see 15 minutit ei erinegi lasteaedade vahel aga see, kuidas on vaade inimesele ja kuidas on ka tööd siiski korraldatud, et me ei maali kunagi etteantud teemal, vaid see asi jääb kooli-ikka ja voolimine ja käsitöö. Et kui Sa teed midagi, siis Sa saad ikka selle, mida Sa teed. Aga see vaade on erinev. Ja see teeb kõik teiseks
annaabi.ee 
