Warhol. Loobumine lahtisest, korrapäratust, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutmine. Josef Albers, Mark Rothko, Barnett Newman, 1960-ndad Maalilisejärgne abstraktsionism Usa Ad Reinhardt. Morris Louis, Ellsworth Kelly,
Kõige rahvuslikum ja prantsusepärasem varabaroki arhitekt, kelle kuulsus põhineb lossehitistel. Need osutavad suurt osavust põhiplaani kujundamisel ja suurt maitset ning jõudu välisarhitektuuri teostamisel. Mansart`i suurim meistriteos on a. 1642-1650 ehitatud loss Maisons-sur-Seine`is Pariisi lähedal. Seinte liigendus selles on väga lihtne, rahulik, sirgjooneline ja harmooniline. Mansart hülgab täielikult itaalia baroki võtted; itaalia ehitiste rahutust maalilisusest ja detailide raskepärasest kuhjamisest ei ole siin jälgegi. Ehitis osutab antiikeeskujude ja prantsuse renessansi mälestiste maitsekat jäljendamist. Natuke liikuvam ja rahutum on hoone katusearhitektuur. Mansart võttis ka siin tarvitusele vana prantsuse põhimõtte – katta iga ehitiseosa, kõrge ja järsu katusega. See on varustatud kõrgete korstnate ja eenduvate viilakendega. Säärast katust nimetatakse mansardkatuseks. Francois Mansart. Maisons-sur-Seine
MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976),
Teoseid: ,,25 Marilyni" (1962), ,,Campbelli supipurk" (1968), ,,Lilled" (1970). MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM Popkunst ei olnud ainus viis vastanduda abstraktsele ekspressionismile. Popkunsti kõrval levisid 60-ndatel aastatel mitmed ebamääraste ja osalt kattuvate piiridega abstraktse kunsti voolud, mida ühendas loobumine 50-ndate aastatel domineerinud ekspressiivsusest, ehk loobumine lahtistest, korrapäratutest, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Kunstikriitik C. Greenberg nimetas abstraktset ekspressionismi ,,maaliliseks" ja sellele vastanduvaid, eriti uuemaid abstraktsionismi variante ,,MAALILISEJÄRGSEKS" (post-painterly). Seda iseloomustas suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutamine. Mõnel maalil oli kasutatud ainult kahte või kolme, äärmisel juhul isegi ühte värvi. Maalilisejärgse abstraktsionistimi loojateks peetakse JOSEF ALBERS'i (1888-1976),
Kige paremini tuntakse Knossose paleed (osaliselt rekonstrueeritud). See oli ühe keskse suure uega mitmekorruseline ehitis, mida liigendasid suuremad ja väiksemad valguskaevud. Palee ruumiprogrammis puudub vähimgi vihje regulaarsele planeeringule. Erinevatel tasanditel paiknevad saalid ja toad olid omavahelühendatud nii valgustatud kui valgustamata treppide ja koridoridega, luues sel moel omalaadse illusiooni liikumisest, muutumisest ja maalilisusest. Hoone erinevad osad siduski ühtseks tervikuks arhitektuurne rütmika: sammaste paigutus, vertikaalsete ja horisontaalsete rütmide omavaheline pinge, valguse ja pimeduse vitlusest sündinud liikumine, dekoratiivse kaunistuse dünaamika. Knossose palee on olnud tenäoliselt Kreeta kige esinduslikum loss, see kolmekordne ehitis paiknes 20 000 m2 suurusel pinnal. Lossis oli kolme erinevat tüüpi ruume: 1)valitsejate eluruumid ja kultusruumid. Nende hulka
annaabi.ee 
