Realism ja maastikumaali seos Maastikumaal on üks nooremaid maaliliike maalikunsti ajaloos. Maastik oma algpäevil 15. sajandil oli pooleldi kaart, pooleldi maastikupilt, kuna selleaegsed kunstnikud maalisid nii nagu nad teadsid asjad olevat, saamata end vabastada teada olevate detailide kujutamisest. 16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi
saladusliku rahva baskide sekka. Neist on räägitud, et nad olla eestlaste kauged sugulased. Ega see sugulus vist Aadamast ja Eevast kaugemale ei ulatu!" . Jõululaat tõi Adamsonilt kogu töidm mida tuleks pidada eriti huvitavaks, kunda nad märgivad teetähiseid kunstnikku suunal. 15. septembril 1931 läks Adamsoni 15 tööd New Yorki. 30. november 15. detsember 1935. aastal esines Adamson-Eric EKKKÜ kunstinäitusel ,,Pallases" 8 maaliga mitmesugustest zanridest. Kõiki maaliliike käsitles Adamson haruldaselt järjekindla samastiilsusega: niihästi portrees kui ka maastikus huvitas teda võimalikult tihe värvirikkus. Kus harilikult kujutatakse esemeid sama värvi mõninga erivarjundiga, seal tarvitas Adamson-Eric tihti ,,kogu vikerkaare" kilde loendamatuis pehmeis nüanssides saavutas sellega maaliainese suure meelelisuse kui ka õhulisuse. Tegelikul loodusel ei lasknud ta enesele
lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu
Bacchus Henri IV apoteoos Anthonis Van Dyck (1599-1641) Flandria kunstnik, töötas noorena Rubensi ateljees abilisena, hiljem pärast Itaalias käiku saavutas loomingulise iseseisvuse. Eelkõige tegi portreesid. Vaoshoitumad, õrnemad, pehmemad maalid, võrreldes Rubensiga. Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest.
lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu