organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu ( 80 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus ( 17 liiget). Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist kuus kuulusid Rahvaliidu fraktsiooni ja neli (kaks ühinemise ajal Maaliitu ja kaks Perede ja Pensionäride Erakonda kuulunud inimest) Koonderakonna fraktsiooni. Riigikogu X koosseisusus alustas Rahvaliit 13. esindajaga Riigikogus. Perioodi jooksul lisandus sinna 3 Rahvaliidu esindajat, kelleks olid Jaanus Marrandi, Robert Lepikson ja Toomas Alatalu. Seoses Robert Lepiksoni lahkumisega jätkas Rahvaliidu fraktsioon 15 esindajaga.10.10.2006 astus Keskkonnaminister Villu Reiljan ametist tagasi ning naasis Riigikokku, mille tõttu pidi lahkuma ametist Koit Prants
Valimisjärgset Soome valitsuspoliitikat iseloomustab kolme suur koostöö. Paasikivi juhitud uues valitsuses said nii Sotsiaaldemokraatilik Partei, Maaliit kui ka SRDL igaüks võrdse arvu ministriportfelle. Pärast Paasikivi valimist presidendiks sai peaministriks Mauno Pekkala. Kommunistide valduses olid seega nii peaministri kui ka siseministri tähtsad portfellid. Kuna Paasikivi kartis, et kommunistid võivad võimu haarata, hakkas ta toetama nii sotsiaaldemokraate kui ka Maaliitu kommunistide vastu. 1946.aasta novembrist alates juhtis ta kulisside tagant kommunismivastast võitlust Soomes. Suureks pöördeks olid 1948 peetud järjekordsed Eduskunna valimised, kus Soome poliitiline kaart muutus tundmatuseni. Võitjaks tuli Maaliit. 1950 valiti presidendiks Paasikivi, peaministriks sai Kekkonen. Kekkonen sõlmis Nõukogude Liiduga aastateks 1951-55 kaubandust puudutava raamlepingu. Tasapisi hakkas paranema Soome rahvusvaheline positsioon. NL oli juba 1945 augustis
Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris.
Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija, 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi – rahvuslik-liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid. Hariduselu demokratiseerimine. Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris.
1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal lisaks veel üks takistus - neid ei lubatud Saaremaalt mandrile töötama. Saaremaa rahvas oli tunduvalt vaesem kui mandrielanikud. Talusid oli üleüldse vähe, elujõulisi talusid veelgi vähem, baltisaksa mõisnike mõjuvõim märksa tugevam kui mandril. Saaremaavalitsuses olid juhtohjad sotsiaaldem käes, aga AV poolt Saaremaale määratud esindaja kuulus hoopis Maaliitu. Saaremaa mäss algaski mobiliseeritud meeste vastuhakust. Saaremaal seniajani kedagi mobiliseeritud ei oldud - alles veebruari kuus oli võimalik mobiliseerituid mehi hakata mandrile viima. 16. dets kutsutigi Kuivastu mõisa juurde mobiliseeritud mehed, eelmisel õhtul olid kokku saanud osa neist mobiliseeritutest ja otsustanud, et nemad ei lase end mobiliseerida - neist saidki Kuivastu vastuhaku eestvedajad. 02.10.2012 Kuressaare ümber kujunes järgnevatel päevadel ka kogu mässuliste vägi
annaabi.ee 
