Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond. Konstantin Pätsi Maaliidust kasvas välja põhiliselt parempoolne erakond Põllumeestekogud, mis esindas jõukamate talunike huve. Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Neljandaks olulisemaks erakonnas oli Tööerakond. Juba 1921.a aastal astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas seal elavat tegevust, mille peaeesmärk oli Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine. Eestist sai Rahvasteliidu lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja
algab demokraatia periood (veebruar-oktoober). Parempoolsel tiival tekib Maarahva Liit e. Maaliit (liider Päts, häälekandja ,,Kaja``). Tööerakonna tekkimine (liider Jüri Vibus), päästab Eesti relvaväeosad, mille vasto on polsevikud, 1 kolmest päästekomitee liikmest (veebruar 1918-Päts, Vibus, Konik). Tähelend katkeb 1918 Soomes, võetakse kinni ja lastakse maha, puhkab Pilistvere kalmistul. 1919 iseseisvuse perioodil toimub erakondade ümbernimetamine (Maaliidust-Põllumeestekogu, Tõnissoni parteist-Rahvaerakond), tekib Kristlik Rahvaerakond. 1934 erakondlik paljusus. Eestimaa Kommunistlik Partei (eesmärgiks kodanliku vabariigi kukutamine ja Nõukogude võimu kehtestamine), põrandaalune, juhtisid Kingsepp (kohapeal) ja Anvelt (Venemaal), ainuliider 1922 maist, detsembris 1924 kommunistide mässu liider, 1937 lastakse Anvelt maha. 1934 Pätsi ja Laidoneri juhitav riigipööre, algab Vaikiv Ajastu.
See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi. 5. Rahvaerakond ( Jaan Tõnisson) (endine Rahvameelne eduerakond) võib nim keskparteiks. Kuulus linna ja maa rahvast, haritlasi kuid listtöölist, põhiline ühendav joon - rahvuslus. Tartu ja "Postimees" Eraldus Kristlik Rahvaerakond ( Johan Kõpp, Jaan Lattik jt.) mõju aegamööda vähenes Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad, saavutades järjekindlalt kohtade arvu poolest kas esimese või teise koha Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( August Rei, Karl Ats, Mihkel Martna) Neljandaks oluliseks oli Tööerakond (Otto Strandman, Ants Piip jt.), mis esialgu kuulus koos sotsialistidega vasakpoolsete parteide hulka
Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus. Riigikogu valiti 27.29. novembril 1920. Kestis 1920-1923 Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei
Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus. Riigikogu valiti 27.–29. novembril 1920. Kestis 1920-1923 Valimistulemused: Kohad 100-liikmelises (3 aastaks valitav) Riigikogus jaotusid nii: Tööerakond 22 Põllumeestekogud 21 (Põllumeeste Kogud-reorganiseeriti varasemast Maaliidust), Põllumeeste Kogude nimi sellepärast, et 1919.a. hakkasid taluperemehed valdades asutama sellenimelisi ühinguid, kes pidid vastu seisma paljudes vallanõukogudes ülekaalus olevatele varanduseta inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei
annaabi.ee 
