Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut. võrreldes gootiga teravkaar, akna ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed, vertikaalse suunajoone Kunstnikud jagunesid kaheks: need kes jätkasid samu jooni nt:PATINIR mõjukaim maalikunstnik. asemel hakkas domineerima horisontaalne, kõrgustesse pürgiv kergus asendus masiivse ja tasakaaluka Peamiselt maalis loodust. Ja teine osa nn. Romanistid kes võtsid eeskuju itaalia kõrgrenessanssist või maaligidusega. Palatzzode juures rõhutati üksikosade funktsioone: esimene korrus rustikat kasutatud manerimsi teostest nt: BRUEGHEL kujutas talupoegi ilustamatta „maastik Ikarose kukkumisega“ (jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas „pimedad“. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj
paleesid, just nende põhjal saabki jälgida Itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut: Plazzode puhul oli tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus. Laotud olid nad tellistest ja katmisel kasutati jämedalt tahutud kiviplokke. Kadus teravkaar, edaspidi olid akna- ja ukseavad nelinurksed või ka ümarkaarsed. Domineerivaks muutus horisontaalsuund, ülespürgivus asendus maaligidusega. Esimene korrus oli massiivsem ja teine korrus kergema ilmega. Ehituskunstis üldiselt hakkas levima baasi ja kapiteeliga sambad, poolsambad, pilastrid, viilid akende ja uste kohal, simssid ja friis. Aja jooksul muutusid plazzod peenemaks: suurenesid aknad ja üldpildis olid edaspidi avatumad. Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade loomulik lülitamine ehtise
seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või siis ümarkaarsed. Kõige tähtsam on aga see, et palazzode juures rakendati sääraseid proportsiooireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele. Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Kõrgusse pürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega, kuna ülemine, millel midagi kanda ei olnud, mõjus ka vastavalt. 9. Nimeta kõrgrenessansi arhitekte.: Filippo BRUNELLESCHI (1377-1446) Leon Battista ALBERTI (1404-1472) 10. Paradiisi väravad:
1 itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine, esinduskorruseks ette nähtud korrus, oli ehitatud tasasematest kividest; kolmas, pere privaatkorrus aga hoopis peenetest ja lihvitud paneelidest. 15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti
lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine, esinduskorruseks ette nähtud korrus, oli ehitatud tasasematest kividest; kolmas, pere privaatkorrus aga hoopis peenetest ja lihvitud paneelidest. 15. sajandi keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks, kindlus muutus elurõõmsaks lossiks. Järjest enam võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti
annaabi.ee 
