Selleks, et vältida niivõrd suurt väljalangevust, lükataks kooli taset madalamale ja hakataks õpilastelt vähem nõudma. Selle all, aga kannataks need, kes tuleks toime sellises tempos ja suurema materjali hulga õppimisega. Veel tundub reform imelik, sest see on loodud selleks, et raha kokku hoida. Riik ei jaksa enam väikeseid külagümnaasiume üleval pidada. Kuid kui see reform ellu viia, siis peaks riik ikka kulutama palju raha selle peale, et leida maalastele, kes tahavad linna õppima minna, elukoht. Kui riik ei hakkaks toetama neid vaesemaid maalapsi , võiks öelda siis, et haridus Eestis on mõeldud vaid neile, kes elavad linnas või on nii rikkad, et saavad endale nii noores eas korterit lubada. Mailis Repsil on õigus, et see reform pole korralikult läbi mõeldud ja selle elluviimine toob suure haridustaseme languse kõigile: nii rikastele kui ka vaestele, lillainimestele ja maainimestele.
teraviljast toite ja muud, kuid kui mitte toitud puuviljadest. Nüüdseks elab ta seal juba 3 a. tal on oma maja kuskil 200 liikmelises kommuunis. Nagu üksik veetilk ei tunne ennast uputuses süüdi, nii ei tunne ka meie oma süüd, et oleme oma vabaduse kaotanud. Mida vähem me omame seda vabamad me oleme. Muidugi tõlgendab igainimene sõna vabadus, endale meelepäraselt lahti, kuid minuvabadust ei eksiteeri. Maa on paradiis mis on loodud koduks maalastele, kohaks kus kõik oleksid õnnelikud. Tänan kuulamast!
kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav. Nii kaotame väärtuslikku inimvara. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest lähikümnendil u 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest muutuvad paljud, eriti maakoolid alakriitiliseks, lisandub hariduse keskmise taseme languse ja ebaühtluse edasise kasvu oht. Eesti hariduse olukord rahvusvahelises võrdluses on vastuoluline. Ühelt poolt oleme hulga haridusnäitajatega maailma riikide esirinnas. PISA (Rahvusvaheline haridusuuring)
Emal oli vaja tutvuse kaudu hankida tõend, et on riigile müünud toore seanaha. Seni kuni täiskasvanud asju ajasid, läks mt. Heljuga välja. Helju näitas talle lambanahku. Nad peksid üksteist nahkadega, minategelasel sai kõrini ning ta hirmutas Heljut, tehes tigeda näo ning sisistades: " Metsavana tuleb!" Helju andis talle seejärel lepituseks paberist nuku. Mt. pesti lambarasvast puhtaks ning nad läksid emaga kohvikusse, seejärel raamatupoodi. Mt. sai kaks raamatut, sest vihikuid maalastele ei müüdud. Koju jõudes avastasid nad, et kolm nende kana oli maha murtud. Ema ja vanaema hakkasid sulgi kitkuma. Isa saabus komandeeringust, tõi emale kringli ning minategelasele raadio. Hommikul tegi isa perest pilte ning hiljem viis minategelase mootorrattaga sõitma. Sõideti poest läbi, osteti martsipani ning heeringaid ja seejärel mindi isa vanasse koju- Tuudakule. Vaadati ringi, söödi ära pool martsipanjänesest ning siis mindi tagasi, peatudes Liisu juures
emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et maalastele nad vihikuid ei müü, mispeale ema lubas tütrele 1 raamatu veel osta - "Kuidas Jaromil oma õnne leidis", siis suunduti taas bussile ja koju - koju jõudes nägid nad vanaema, kes istus pliidi ees, köögipõrandal vedelesid 3 kana pead, kes olid kellegi tundmatu poolt hukatud, sulgi ei tohtinud raisku lasta ja nii asuti kanasid kitkuma, koer Tommi sai kanapead endale närimiseks - tütar luges vanaemale ja emale oma uut raamatut ette samal ajal, kui teised toimetasid
Tegevusterohkena kujutab ta suve, kutsub lapsi heinateole, põllu äärde, karja hoidma, metsa marjule, nägema mesilasi, nt „Lõikuse laulus“ (me lähme rukkist lõikamaa!!) Ülistab kodumaad, loob poeetilisi, optimistlik-ilutsevaid pilte isamaast Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija
ajalugu ja rahvakultuuri ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. a, 1690. a avati ülikool uuesti, aga et linna seisund polnud kiita, kolis ülikool 1699. a Pärnu; Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees 1710. a augustis lõpetas tegevuse ka ülikool Rahvahariduse edendamine: et kindlustada luteri usu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist, esialgu seati ametisse köstrid (kirikuõpetaja abilised), kes õpetasid maalastele lugemist: lugemisoskus levis, aga vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius, kes oli sündinud Harjumaal Soomest pärineva rootsi pastori peres, valdas hästi ka eesti ja saksa keelt, õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist