Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maakodusid" - 5 õppematerjali

Nimetu
10
doc

Nimetu

........................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Erastvere küla asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal, Kanepi vallas. See on vaikne, umbes 400 elanikuga koht. Enamus rahvast on koondunud küla suurima asutuse ­ hooldekodu ümber, kuid lähiümbruses asub ka mitmeid maakodusid. See on küla, kus liiklust ja tööstust on vähe ning inimesed tegelevad peamiselt põllumajandusega. Inimesed on sõbralikud ning peaaegu kõik tunnevad üksteist. 3 1. Ehitised Erastvere külas on mitmeid maakodusid ja kaks korterelamublokki. Külas elab kokku ligi 400 inimest. Üheks kõige suuremaks asutuseks on Erastvere Hooldekodu, mis asub endises Erastvere mõisas ning asutati 1926. aastal. Hooldekodu kõrval asub park, mis on

Varia → Kategoriseerimata
6 allalaadimist
Eesti Vabariik
8
docx

Eesti Vabariik

Uuteks hooneteks taludes olid välikäimlad. 1918 oli saksa sõjaväekorralud peldikute ehitamiseks, 1920.aastail oli Eesti talundites peldikud keskmisel igas teises. Taluehitis pälvis 30.ndatel proffesionaalsete arhitektide tähelepanu. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris ja korraldati sobiva maahonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. 1935 loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts, mille eesmärgiks oli korraldada ja kaunistada eesti maakodusid ning kodude ümbrust, muuta elamist maal EV kultuursemaks ning kaunimaks. Alates sellest ajast sai hoo sisse kodukaunistamise liikumine. Korraldati hoogtöönädalaid. Kodukaunistamise hoogtöö ülesannetesse kuulub: kodude ja koduümruse välisilme tõstmine ja arendamine, avallikku paikade ja hoonete välisilme korrastamine ja kaunistamine, puiesteede ja parkide rajamine ning istutamine, kirikute ümbruse ning mälestuparkide kaunistamine jne. Tööstuse areng

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Ahjudest
12
doc

Ahjudest

ahi täpselt üles mõõdistada. Osad, mida vähegi annab kasutada, tuleks ka uue ahju puhul käibesse võtta (sellest pikemalt ka järgmises loos). Krohvitava ahju korral jäetakse vuugid kahe sentimeetri sügavuselt täitmata. 4 [H1] PLIIDID Traditsioonilised puudega köetavad pliidid on oma ebamugavuse tõttu kiires tänapäevas üsna põlu all olnud. Ometi leidub üha rohkem inimesi, kes mugava ja moodsa kõrval ka traditsioonidest rõõmu tunda tahavad. Talu-maakodusid, olgu need siis aastaringseks elamiseks või nädalalõppude puhkepaigaks, leiab väga harva ilma traditsioonilise pliidita. Eks need moodsad pliidid on küll head kiires argipäevases tormamises, kuid neile, kes elust (ja maitsvast söögist) mõnu tunnevad, on puupliit asendamatu. Vanas majas on vana pliit ka väga loomulik. Köök ilma pliidita tundub nagu auto ilma roolita. Pliidikehandeid leidub nii tellistest, krohvituna, ahjupottidest ja (Eestis küll väga harva) metallist

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Praktika Osaühingus Erisisu
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

tarbimisvajadustega, kuid järjest rohkem pöördub Osaühingu poole ehitusfirmasid, kes sooviks osta saematerjali võimalikult ehitustegevuse lähedalt, et mitte kulutada täiendavaid vahendeid kauba transportimisele. Lisaks on paranenud ka maainimese majanduslik olukord, 3 Osaühingu puhul toimib see kohaliku elanikonna puhul. 9 järjest rohkem on hakatud korrastama maakodusid ja suvilaid, vajalik saematerjal aga ostetakse võimalikult lähedalt ja võimalusel otse tootjalt, mitte enam vahendajatelt. Osaühingu tulevikuplaanideks on tegeleda kohalikule tarbijale suunatud vajaduste väljaselgitamisega ja nende vajaduste maksimaalse rahuldamisega, seejuures maksimeerida teenitavat tulu. 1.5.3. Hinnapoliitika Saematerjal on ehitustööstuses üks hinnatundlikumatest komponentidest, olenemata sellest,

Majandus → Raamatupidamise alused
299 allalaadimist
Praktika Osaühingus Erisisu
28
pdf

Praktika Osaühingus Erisisu

tarbimisvajadustega, kuid järjest rohkem pöördub Osaühingu poole ehitusfirmasid, kes sooviks osta saematerjali võimalikult ehitustegevuse lähedalt, et mitte kulutada täiendavaid vahendeid kauba transportimisele. Lisaks on paranenud ka maainimese majanduslik olukord, 3 Osaühingu puhul toimib see kohaliku elanikonna puhul. 9 järjest rohkem on hakatud korrastama maakodusid ja suvilaid, vajalik saematerjal aga ostetakse võimalikult lähedalt ja võimalusel otse tootjalt, mitte enam vahendajatelt. Osaühingu tulevikuplaanideks on tegeleda kohalikule tarbijale suunatud vajaduste väljaselgitamisega ja nende vajaduste maksimaalse rahuldamisega, seejuures maksimeerida teenitavat tulu. 1.5.3. Hinnapoliitika Saematerjal on ehitustööstuses üks hinnatundlikumatest komponentidest, olenemata sellest,

Majandus → Finantsjuhtimine
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun