3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja vaese maailma vahesid. Globaliseerumine suurendab rikka ja vaese maailma vahesid: rikkamad saavad rikkamatemaks, vaesed jäävad vaesemateks. 5. Nimeta rahvusvahelistumise põhjused ettevõtetes a) Juurdepääs loodusvaradele : mäiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldustele, et kasvatada troopilise kultuure. b) Laienemine uutele turgudele, et leida toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. c) Eri riikidesse laienedes püüavad ettevõtted alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. d) Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii
5. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED Rahvusvahelistumise põhjused: Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku
väikestel rahvusriikidel. 3.) Missugune on RVE-d tähtsus maailmamajandused? -annavad ligi poole maailma tööstustoodangust. 75% kaubavahetust toimub rahvusvaheliste firmade enda vahel. Peamised investeeringud teistesse maadesse. 4.)Kus paiknevad enamus maailma suurimatest RVE.dest? Usas, Euroopa riikides ja Jaapanis. 5.) Too välja firmade rahvusvahelistumise põhjused. 1)rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldsutele, et kasvatada troopilisi kutuure. 2)Laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. 3)Alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. 4)Suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama või turgu laiendama 6
tublisti üle poole maailma tööstustoodangust * 75% maailma kaubavahetusest toimub rahvusvaheliste ettevõtete (RVE) vahel. * RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. * Aitavad tublisti kaasa rahvusvahelisele tööjaotusele. Rahvusvahelised firmad kasutavad ära seda, et eri piirkondades on omad tootmiseelised loodusvarade, tööjõu hinna jms. osas. tekkimise põhjused: 1) juurdepääs loodusvaradele (juurdepääs maakidele, ainult soojal maal kasvavale toorainele) Nt. Lukoil (kütus) 2) laieneda uutele turgudele (leida uusi tarbijaid) nt. Microsoft (infotehnika), Bank of America 3) et alandada tootmiskulusid (mingit detaili toodavad seal, kus on odavam) Nt.General Motors (autotööstus) 4) suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla
Ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnaste või omavahel seotud toodete tootmiseks , nim. ettevõtlusklastriks e -kobaraks. Suure tähtsusega inimtegurid, väikese tähtsusega loodulikud eeldused. Selle teket soodustab usaldus firmade vahel. Üks olulisi tunnuseid on oma kaubamärgi e. brändi olemasolu. Liiderettevõtted keskenduvad müügitööle ja tootearendusele. Rahvusvahelistumise põhjused Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid
Teisiti paistab põld, mida ennist seadis /bestellte/ talumees, kusjuures seadma tähendas veel: hoidma ja hoolitsema. Talumehe tegemine ei nõua põllupinda välja. Vilja külvamisel annab ta külvi kasvujõudude hoolde ning valvab ta kosumist. Vahepeal on ka põlluseadmine sattunud teist laadi seadmise keerisesse, mis loodust seab /stellt/. Ta seab teda väljanõudmise mõttes. Põlluharimine on nüüd motoriseeritud toitmistööstus. Õhk on seatud lämmastiku väljastusele, maapind maakidele, maak näiteks uraanile, see aatomienergiale, mida võib vabastada hävituseks või rahumeelseks kasutuseks." Heidegger, 1989: 1203-1204 Demarkatsiooniprobleem teadusfilosoofias.Falsifikatsiooni nõue võimaldab tõmmata piiri teaduslike ja mitteteaduslike väidete (religioon, metafüüsika, pseudoteadus) vahele. Niisugust piiri kehtestamist nimetatakse demarkatsiooniks Vajaduseteooria põhiküsimuseks on "demarkatsiooniprobleem": kuidas tõelisi vajadusi eristada
Teisiti paistab põld, mida ennist seadis /bestellte/ talumees, kusjuures seadma tähendas veel: hoidma ja hoolitsema. Talumehe tegemine ei nõua põllupinda välja. Vilja külvamisel annab ta külvi kasvujõudude hoolde ning valvab ta kosumist. Vahepeal on ka põlluseadmine sattunud teist laadi seadmise keerisesse, mis loodust seab /stellt/. Ta seab teda väljanõudmise mõttes. Põlluharimine on nüüd motoriseeritud toitmistööstus. Õhk on seatud lämmastiku väljastusele, maapind maakidele, maak näiteks uraanile, see aatomienergiale, mida võib vabastada hävituseks või rahumeelseks kasutuseks." On olemine ja mitteolemine (tees ja antitees), mille kahe segunemisel tekib siinolemine (süntees) ehk inimene. Inimese kui olemise karjus inimene pole maailmas suuteline muutma. Inimene peab kohanema. Vaid oma koha piires võib ta tegutseda. Ka karjus ei suuda ise karja tekitada. Hermeneutiline ring analüütiline mõõde (võtame teksti (ring) osadeks ja analüüsime sõna-
annaabi.ee 
