Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja. Hakkas arheoloogilisi leide kandma maakaartidele. Ülistas muistsete germaanlaste kultuuri. Võib pidada natsionalistliku muinasuurimise rajajaks. Vere Gordon Childe (1892-1957) Arheoloogiateoreetik. Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja. `Uue arheoloogia' rajajad 1968: Lewis Roberts Binford (1930-2011) ja David Leonard Clarke (1937-1978) Leidsid, et seni on tegeletud vaid väljakaevatud materjalide kirjeldamisega
Pärast Troojat kaevas ta ka Mükeenes ja Kreekas sealt leidis ka huvitavaid tulemusi. Tänu temale kasvas kogu maailma huvi arheoloogiliste leidude vastu. Suur tänu. Gustaf Kossinna (1858-1931) ka saksa uurija, tema oli veendunud natsionalist, ta põhiidee oli, et P-Euroopa ürgseks ja põlisrahvas on olnud germaanlased. Leidis, et euroopalik kultuur on ka alguse saanud Põhja-Saksa Taani alal. Võttis kasutusele uue metoodika. Hakkas muistiseid ja leitud esemeid kandma maakaartidele. Võttis kasutusele kaardid. Tulid huvitavad asjad ilmsiks: teatud leiud, mis olid iseloomulikud nt germaanlastele tulid välja araablastelt. Tema teosed, teooriad olid saksa riigi lemmikud. Ta mõjutas ka teisi, u-s-k-u-m-a-t-u. Väga suured muutused olid 1960.-70. Tuli uus suund teoreetiline arheoloogia. Muinaskult uurimisel hakati neid uut moodi lahti mõtestama. Märke teoreetilisest suunast võib leida juba 1920-30. aastatel
heidetud, et ta ülemisi kihte hävitas. Leidi muistiseid ka Mükeenest. Oli pioneer antiikkultuuri alal. Tegi antiik-Kreeka kogu Euroopa jaoks väga tuntuks. 4 G. Kossinna. Näitas, et muistsete kultuuride uurimine võib muutuda poliitiliseks. Oli veendunud natsionalist. Tema erihuvi oli sakslaste esivanemad. Üritas tõestada, et juba muinasajal olid kõige tähtsamad germaanlased. Hakkas maakaartidele märkima muinasleide. See võimaldas märkida arheoloogilist kultuuri. Tõlgendas, et muud rahvad on sakslastelt osa alasid ära võtnud. Tema ideid kasutas Saksamaa ka I ja II MS ajal. 20. saj on raske välja tuua üksikuid inimesi, kes on muinasaja uurimisse suure panuse andnud. Nt 1930ndatel ja 1940ndatel oli arheoloogia väga natsionalistlik. Pärast II MS oli murrang muinasaja uurimises 1960ndad, siis oli peale kasvanud uus põlvkond, kes oli hariduse saanud pärast sõda.
piisa lähenditest, et otsustada, missugused suurused on nii väikesed, et neid pole vaja arvestada. keskmes? Kas kohtame seal draakoneid nagu vanasti joonistati maakaartidele läbiuurimata maade kohale? Möödaniku kogemus õpetab, et kus me ka ei laiendaks oma vaatlusi väiksemate mõõtmete poole, seal leiame ikka uusi ootamatuid nähtusi. 20. sajandi alguseni mõisteti looduse masinavärki klassikalise füüsika skaalas, mis kõlbab tähtedevahelisest kaugusest sajandikmillimeetriste vahemikeni. Klassikaline füüsika eeldab, et aine on pidev keskkond, millel
toimub keskel, kus ei piisa lähenditest, et keskmes? otsustada, missugused suurused on nii väikesed, et neid pole vaja arvestada. Kas kohtame seal draakoneid nagu vanasti joonistati maakaartidele läbiuurimata maade kohale? Möödaniku kogemus õpetab, et kus me ka ei laiendaks oma vaatlusi väiksemate mõõtmete poole, seal leiame ikka uusi ootamatuid nähtusi. 20. sajandi alguseni mõisteti looduse masinavärki klassikalise füüsika skaalas, mis kõlbab tähtedevahelisest kaugusest sajandikmillimeetriste vahemikeni. Klassikaline füüsika eeldab, et aine on pidev keskkond, millel