Tule taevas appi! Maamehena ei jaga seda IT teemat, veel vähem ekooli teemat ning avastan koduse töö alles pühapäeva õhtul kell 10. Süda jättis küll paar lööki vahele, kuid õnneks avastasin, et pajatada saab maaelust, mis maakale ainult rõõmu pakub. Maainimene olla, ei saa lihtsalt olla, vaid see on amet. Kui maainimesel sünnib laps, siis tema nimeks ei saa mingi Rosamunde või mitmest nimest koosnev Karl-Oskar või Taavi- Peeter. Maainimene paneb oma lapsele võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nt. Ats, Mats, Leo, Ülo halvimal juhul Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning asendatakse Petsiga. Maainimesel peab olema lühike ja koheselt mõistetav nimi. Selleks, et võimalikult kiiresti käsk maakani jõuaks ning maakas tööle saaks hakata.
nagu toit, soojus ning turvalisuse vajadus . Selle põhjuseks on esiteks maal elavate inimeste väiksem sissetulek võrreldes linnaelanikega. Teiseks puudub maal klubide, kinode, teatrite olemasolu, mis piirab suurel määral inimeste vaba aja veetmise ning inimestega suhtlemise võimalusi. Linnaelaniku valik vabaajaveetmise võimaluste suhtes on tunduvamalt suurem ja seetõttu saab ta kasutada pakutavaid teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Kolmandaks puudub maainimesel soov ja vajadus kujundada oma minapilti läbi kallite riiete ja uhkete autode, sest maal tunnevad kõik inimesed üksteist juba sünnist saati ja seetõttu puudub nii- öelda uhke esmamulje avaldamise vajadus, mis linnainimesele läheb palju rohkem korda. Võib öelda, et maa inimese ostud võrreldes linnainimesega on kordades ratsionaalsemad, mis tähendab seda, et ta alati mõtleb ja kaalutleb enne ostu tegemist, kas soovitav kaup on talle eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta
Maaka heietused Andreas Org Tule taevas appi! Maamehena saan mahti ekooli kiigata alles pärast kiiret nädalavahetust ning avastan koduse töö pühapäeva õhtul kell kümme. Süda jätab küll paar lööki vahele, kuid õnneks märkan, et pajatada võib maaelust. Vähemalt on see teema maakale südamelähedane. Maainimene ei saa lihtsalt olla, see on amet. Kui maainimesel sünnib laps, siis tema nimeks ei saa mingi Rosamunde või mitmest nimest koosnev Karl-Oskar või Taavi-Peeter. Maainimene paneb oma lapsele võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nagu Ats, Mats, Leo või Ülo. Halvimal juhul ka Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning Peeter asendatakse Petsiga. Maalapse nimi peab olema lühike ja koheselt mõistetav, selleks et vanemate käsk võimalikult kiiresti temani jõuaks ning kõnetatu tööle saaks hakata
Aga kust peaksid need õpilased sinna tulema, kui uusi töökohti rajatakse peamiselt linnadesse ning nende vanemad töötavadki linnas? Samuti kaotatakse isegi postikontoreid, samas toetatakse juba Interneti ühenduse paremat levikut. Olles ise maal üles kasvanud, tean ma, milline vahe on linna- ja maaelul. Jah, eks kõik maainimesed peavad mingi aja oma elust linnas elama, et vajalik haridus saada, kuid linnaeluga on maainimesel küllaltki raske harjuda. Raske on harjuda just sellega, et elatakse külg-külje kõrval, alati keegi näeb sind, inimesi on palju. Ma ei taha väita, et linnakeskkond on elamiseks halb, kuid minu sõnum oleks see, et maakohtasid tuleks siiski edasi arendada, teha kõik, et maal elavad inimesed seal edasi elaks või siis sinna peale mõningast eemalolekut tagasipöörduks.
Keskaegsel linnal oli katedraal ja turuplats ning omaval. linnadel raekorda. Veel keskaja lõpuni sõltusid linnad ümberasuvatest küladest. Elu sama nagu külades (muldpõrandaga majad jpm). 1250 suurim linn Pariis(100000el.), 5-6 linna u.50000el. VÄLISILME: Linnad olid jagatud kaheks: linnaosa, mida kaitsti, ja osaks, mis piiramise ohvriks langes. Kaitsjad ise võisid linnamüürist jäävad ehitised põlema panna. Kitsad tänavad, läbikäikude võrgustik, maainimesel labürindisarnane. Linnal oli kaks tunnust: linnamüür ja õigus, mis pidid tagama selle püsimise. Mitmetel linnadel õnnestus liita ümbritsevad valdused ja tekkisid linnvabariigid. Neid valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Puudus teoorjus, andamid ja suuremad senjöörmaksud. Polnud täitsa iseseisvad, kuninga kontroll. TSUNFT: Käsitöölised kuulusid kohustulikult tsunftidesse, igal käsitööharul oli oma tsunft. Ül. Oli kontrollida tootmist, müüki ja kvaliteeti
tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole tegelikult oma raamatuga algust teinudki, vaid on kokku ajanud rohkesti käsikirja. Sander on nõus jääma Tiidule tänuvõlgu, see tähendab, et Tiit võib paluda tal teha ükskõik mida ning Sander peab selle täide viima. Enne seda laseb Sander Tiidul ,,Pisuhända" kõvasti muuta positiivsemaks ning, kuna jutu süzee oli sellest, et maainimesel sai maal istumisest kopp ette ning kolis linna, kirjutas Sander lõpule lisaks, et maakas kolis lõpuks ikkagi maale tagasi, kuna seal olla palju parem. Sisse kõnnib Laura. Sander kiirelt käsikirja peitma. (Silmab Piibelehte, tuksatab ja tõukab poolvalju üllatushüüde välja.) Piibeleht juhtub olema Laura salapärane päästja ööküll. Sander lendab klaase otsima. Mees ja naine räägivad omavahel algul veidi kohmetult ning ss saab selgust ka see, et tegelikult on ka Tiit
olukorrad ja tüütuseni korduvad süzeed inimestele eriti miskit ei anna. ,,Ma ei ütle, et minu raamatudki inimestele palju annavad, aga need räägivad vähemalt meile lähedasest elust", põhjendab kirjanik. Lõpetuseks uurib Martson kirjamehelt kriitika üsna üleolevat suhtumist temasse. Sellele vastab kirjanik, et kritiseerijatel võib õigus olla, kuna ta pole kõrgeid kirjanduslikke kaanoneid järginud. Samas ütleb ta ka ,et kirjutab lihtsatest asjadest ning suhteliselt tavalisel maainimesel on eesti kirjandusele küllalt palju etteheiteid.20 6. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust ,,Majad jõe ääres" Raamat jutustab põlisest kooliõpetajast Aleksander Sooveerest, tema naisest ja tütrepojast ning nende jõudmisest sõjast räsitud töölisasulasse, kus Aleksander paneb käima kooli. 20 Martson, I. Erik Tohvri, lihtsate inimeste kirjanik. Eesti Päevaleht (2005, 12.märts).
annaabi.ee 
