...........7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Nähtavas maailmas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte. Viimastel on enamasti mingi selge praktiline ülesanne, aga peale selle võivad nad endas kanda ka hingelisi ja vaimseid teateid oma valmistaja kohta ning olla oma ajastu inimeste maailmasuhtumise ja inimeste omavaheliste suhete välhjenduseks või tähistuseks. Üheks väljendusviisiks on kindlasti kunst. Nii ka graafika. Graafika Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj
............................................................ 15 Impressionism.................................................................................................................................16 Mis on kunst? Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteetilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne. Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele
Realistlike teoste seeriat kroonib värssromaan ,,Adam Homo" (kolmes osas, 1842-48), mis käsitleb ilma halvustamata, kuid kindlalt tagasi lükates keskpärase läbivõikeinimese tiitlite ja tunnuste jahil olevat elukäsitlust. Kaasaegne usufilosoof Sören Kierkegaard (1813-55) oli palju valjem, leppimatum, tulisem keskpärasuse ja karjameele vihkaja kui Paludan-Müller. Tema filosoofiline õpetus salgas ära esteetilise, nautiva maailmasuhtumise. Tema tuntud teos ,,Embkumb" (1843) väljendub tema kategooriline nõue, kas täiesti usklik või täiesti esteet, ilma mingisuguse vahepealsusetta. Tema teine tähtsam teos ,,Astmed elu teel" (1845), arendab üleminekujärke esteetiliselt, eetilise kaudu religiossele elukäsitlusele. Kierkegaardi kui pimestava stiilivirtuoosi ja mõtleja mõju hulisematele põhjamaa kirjanikele nagu Ibsen ja Strindberg, on olnud suur. Seda mõju jätkub mitmes suunas veel tänapäevagi.
Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne. Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele
Selliste seoste tõttu on võimalik käsitleda teadust religioosse nähtusena. Tartu Ülikoolis Enn Kasak. Mis on visuaalne kujund? Nähtavas maailmas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimtekkelisi esemeid ja objekte(artefakte). Viimastel on enamasti selge praktiline ülesanne. Artefaktid võivad aga peale otseste praktiliste funktisoonide täitmise kadna enas ka spirituaalsed ja vaimseid teateid om valmistaja kohta ning olla oma ajastu inimeste maailmasuhtumise ja inimeste omavaheliste suhete väljendajaks-tähistajaks. Selliseid nähtavaid (visuaalseid) artefakte, mis esindavad, peegeldavad ja tähistavad midagi, mis on väljaspool neid, nimetatakse visuaalseteks kujunditeks. Mis on visuaalsel kujundil pistmist religiooniga? Teoloogia kõige probleemsem koht: teoloogidel tuleb koguaeg finiitsete vahenditega mõtlestada midagi infiniitset. Maakeeles siis lõplike vahenditega tuleb seletada lõpmatuid nähtusi