vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel ei ole haridust, et midagi peale hakata. Kõik alustavad võrdselt tasemelt, võrdsetes tingimustes ning loovad iseenda selleks, kes ta olema pidi, just nagu tänapäeva maailmaski saavad osadest ehitajad, teistest raketiteadlased. Platoni riigi ebaõiglusest rääkides on diskrimineeriv see, et peab abielluma teatud vanuses, saama lapsi, ja olla selline nagu ette nähtud. Selles riigis ei saa olla inimesed päriselt need, kes nad olla tahavad. Kui vaadata reaalsemast vaatepunktist tänapäeva maailmast, siis pole siin miski lihtne, igal pool varitsevad meid takistused, mis vajavad ületamist ja probleemid lahendamist. Kui Platoni
tänavad ja hooned räämas, kõnniteed auklikud ning nälg ja kuriteod igapäevaseks probleemiks. Kodune elu Nii nagu mitteislamimaades, algab ka moslemite kodudes tööpäev toimekalt: tuleb lapsed toita, suuremad kooli saata ning pereisad peavad tööle jõudma. Kuigi moslemiperekondades on peaaegu alati peamiseks rahateenijaks mees, hakkab olukord tasapisi muutuma. Tavaliselt õhtustab pere koos ning pärast seda vaadatakse meelelahutuseks televiisorit, nagu see on kombeks mujal maailmaski. Nädalalõppudel ja pühadel naudivad moslemid erinevaid puhkuseviise spordist piknikeni, olenevalt aastaajast ja ilmast. Moslemi lapsepõlv Moslemi lapse esimest eluaastat tähistavad mitmed sündmused. Vastsündinule pannakse moslemi nimi. Tavaliselt, või vähemalt pühendunud moslemite peredes valitakse selleks mõne ajaloolase või väljapaistva inimese nimi. Poiste nimedest on tuntuimad Muhhamad, sellele järgnevad Ali ja Omar
nooruslikkuse sära. Barbied on võimelised muutuma ja kaasas käima noorte tüdrukute moemaitsega ning nii kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise oma elu - neil on olemas kõik see, mis päris maailmaski ja väikesed tüdrukud võivad nende abil ellu viia oma tõelisi unistusi. 1967. aastal pakkus Matteli mänguasjafirma välja võimaluse vahetada vanad Barbied välja uute vastu, makstes juurde vaid tühise summa. Mõned tüdrukud läksid sellega õhinal kaasa, samal ajal kui teised hoidsid oma vanadest armsaks saanud Barbiedest kõvasti kinni. Et vältida rassilise diskrimineerimise küsimust, sündis 1967. aastal Must Francie, kuid
intriigid, verised võitlused ja haaravad pöörded. Armsaks saanud tegelased on kõik aga päriselust maha kirjutatud, tera siit, ja teine sealt - ning nõnda on raamatukaante vahele üle kandunud ka needsamad käsud-keelud, mis tõelises ajalooski tuntud. Samamoodi, nagu on olemas erineva iseloomuga inimesi on ka karakterid raamatulehekülgedel veidi erinevad ning igatühte neist motiveerib oma stiimul, mis mõnikord tõukab tegelase ebaseaduslikule teele. Kuid nagu meie maailmaski on ka kirjanike värviderohkes fantaasiamaailmas igale kuritööle ka sobiv karistus.
See ei tohiks olla nii raske! Hiljuti lugesin artiklit Eesti inimeste stressitasemest ja sellest, mis see endaga kaasa toob. Seal oli kirjutatud, et iga 3. töötav Eesti inimene on stressis. Ma pean ennast üheks nendeks inimestest ja tunnen pidevat survet rabeleda. Sellise valitsuse tõttu, nagu meil on, peavadki kõik rabelema ja virelema ja kannatama depressiooni all. See on praegu ainult süvenemas, sest ettevõtted panevad toodetele samu hindu, mis mujal maailmaski, kuid palgad meil ei tõuse. Riik ei sekku kuidagi majandusse. Ma oleksin sellise käitumise poolt, kui meie riigil ja rahval läheks sellise tegutsemisega hästi, aga näha on, et ei lähe. Midagi peab muutuma. Asjad on kontrolli alt juba väljumas, kui inimesed on hääbumas. Fakt on ka see, et stressi all inimesed ei tööta nii hästi, kui rõõmsad inimesed ja pikaajaline tööstress toob kaasa ka palju terviserikkeid nagu näiteks luu ja lihaseprobleemid
sest nad ei kaota oma nooruslikkuse sära. Barbied on võimelised muutuma ja kaasas käima noorte tüdrukute moemaitsega ning nii kajastavad erinevate ajajärkude nukunurgad täpselt tollast riidemoodi. Barbie on nagu ajastu rollimudel. Emad ostavad Barbiesid lootuses pakkuda mitte lõbustust, vaid soovides anda oma lastele tillukest ühiskonna ja naiselikkuse mudelit. Nii elavad Barbied ise oma elu - neil on olemas kõik see, mis päris maailmaski ja väikesed tüdrukud võivad nende abil ellu viia oma tõelisi unistusi. Pärast president Kennedy mõrva hakkassid paljud tüdrukud sellel ajal Barbiesid koguma nendega mängimise asemel. Et Barbiedega mängijad muutusid järjest vanemaks, ilmusid ka klassikalise stiili Barbied - Balli-Barbie jt. Peagi aga tulid ka hulaseelikutes või miniseelikuid kandvad Barbied, kes lükkasid luksuslikud klassika-Barbidd troonilt. Barbied kandsid miniseelikuid ja olid teinud läbi uuenduse
Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. (Vaher, Keskpaik, & Keerus, 2008) 5 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS Säästvat arengut on käsitletud Euroopa Liidus algupäraselt üsna kitsalt, keskkonnakaitselises võtmes. Praeguseks mainitakse ka majandustegevuse, sotsiaalse õigluse ja turvatunde ning elukeskkonna sidusa ja kooskõlalise tegevuse möödapääsmatust. Seetõttu käsitletakse Euroopa Liidus nii nagu mujal maailmaski säästvat arengut kui tegevuspõhimõtet. Selle kohaselt tuleb igasuguse tegevuse planeerimisel ja elluviimisel süsteemselt ja tasakaalustatult arvestada inimest, tema vaimseid ja materiaalseid vajadusi, tema tegevust nende vajaduste rahuldamiseks ning samuti ka keskkonda, kus inimene toimetab. Pikemas perspektiivis suunduks areng tasakaalustatuma ühiskonna poole, kus eetilise suhtumise aluseks on kogu elu ja elukeskkond, suuremas võtmes kogu planeet Maa. (Oja, 1999)
Elumajad olid ühekorruselised ja nad olid valmistatud põletamata tellisest. Majadel polnud aknaid tänava poole vaid olid siseõue poole. Suurem osa ateenlasi olid käsitöölised. Kuulsaimad nende seast olid pottsepad kelle valmistatud vaase ostetu igas Kreeka polsies. Suur osa ateenlastest elas ka linnast väljas külades. Nad tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid oliive ja viinamarju. Neist saadi õli ja veini. Ateena veinid sai Kreekas ja mujal maailmaski väga tuntuks. Parthenoni tempel. Vana Kreeka kaart. Peloponnesose sõda. V sajandil eKr olid tugevaimad linnriigid Kreekas Ateena ja Sparta. Pärast Kreeka Pärsia sõdu muutusid jad üksteise suhtes vaenulikuks. Terve Kreeka jagunes kaheks osaks. Üks osa oli Ateena mereliiduga ja teine osa Sparta Peloponnesose liiduga. Kuna nad olid vaenulikud üksteise suhtes alustasid nad sõda. See sõda mõllas aastatel 431 404 eKr. Kuna Sparta
Töö teema jõudis ka armastuslüürikasse. Kui enne oli lüürikas kohatu rääkida kangelanna tööarmastusest (ülistati tema ilu, suhet armastatusse), siis. nüüd tuli uus kaanon: väline ilu pole täielik, kui kangelanna on laisk. Tuntumad poeedid oli sel ajajärgul H. Alimdzan, G. Guljam, Aidõn. Sõjaastatel kujunes poeesia.jälle juhtivaks zanriks. Sõjajärgse poeesia juhtivad nimed on maailmaski tuntud, oma luules armastust ja ühiskonnaprobleeme käsitlenud Zulfija Israilova (1915- 1995) ning Rauf Parfi (1943-2005), kelle luule on sotsiaalselt tundlik, vormiga eksperimenteeriv. Proosa. Revolutsiooni alguseks oli usbeki kirjanduses juba lühiproosa näiteid (Hakimzade Hamza, Abdullah Kadõri (1894-1940) jutustused), ent alles 30. aastatel sai proosa juhtivaks zanriks. Algul oli peamine novellizanr, esileküündivaimad nimed olid Abdulla Kahir (1907-1968), Gafur Guljam
annaabi.ee 
