a Torinos ning sealt alates korraldatakse neid iga nelja aasta tagan. Euroopa karikavõistlustega alustati 1965. ja Euroopa sisemeistrivõistlustega 1970. a, MM-võistluste korraldamiseni jõuti aga alles 1983.aastal. Tartlaste 1909. aasta võistlusest ongi hakatud hiljem lugema Eesti kergejõustiku vanust. 1920. aastal püstitas Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailma tippmargi, mida ei kinnitatud, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige. Kaks aastat hiljem sai temast aga esimene ametlik maailmarekordimees. 1920.aastal Antwerpeni olümpial võitis maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936
tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele... Üheks spordiimeks kümnevõistluse vallas võime lugeda Abja keskkooli õppuri Valter Külveti komeetlikku tõusu kümnevõistluse tähtede orbiidile. Mõelgem vaid: 17- aastaselt suurmeister ühel raskeimal spordialal. Eesti kergejõustiku kuningas. Maailmarekordimees omavanuste hulgas( ligi- kaudu 900 punktiga edestas järgmist konkurenti NSV Liidu koolinoorte spartakiaadil). Tolle aja tunnustatud treenerid on öelnud: '' kümnevõistlejat, kes nii hästi valdaks kõigi üksikalade tehnikat, ei leia naljalt ka maailma tippmeeste hulgast''. Ja mis on eriti imestamist väärt jälle tuli imetegija kergejõustikku, väga vähe tuntud külakohast. Valter Külvet sirgus väljapaistvaks kümnevõistlejaks vägagi tagasihoidlikes sportimistingi-
spordialade harrastamisega ning aeglase metsajooksuga. III meetod on kõige edukam noorte keskmaajooksjate treeningumeetod. Selle meetodi järgi on harjutanud paljud kuulsad keskmaajooksjad. III meetodi kasutajate võistlustulemused kasvueas olid tunduvalt tagasihoidlikumad, kui II meetodi kasutajatel. Seda saab seletada erialase vastupidavuse treeningu puudumisega kasvueas. Meetodi III järgi treeninguolümpiavõitjad Lasse Viren, David Wottle, John Walker, Alberto Juontorena ja kolmekordne maailmarekordimees Henry Rono(Karikosk 1979: 174). 1 KOKKUVÕTE Jäjest sagedamini võime noorte hiilgavatest tulemustest kesk-ja pikamaajooksus kuulda. Jälgimisel selgub aga, et maailmarekorditeni ja olümpiavõistudeni küünivad nendest üksikud. Seega valmistavad treenerid ette küll hulgaliselt noori, aga olümpiavõidud näppavad juhuslikult nende eest teised
kergejõustiku tarbeks. Praegu on see üpris hooldamata ala, kus vahel siiski jalgpalli mängitakse. Koos Paide 1. Keskkooli (praegune Paide Gümnaasium) uue hoone ehitamisega 1963. aastal valmis ka kooli spordiplats, mis oma 250-meetrise jooksurajaga oli juba siis nii suure kooli jaoks väike. Taas korrastatud Paide ülejõe staadioni rada oli sõjajärgses Eestis üks parimaid. 1959. aastal kuue rajooni matsi külastanud maailmarekordimees ja kahekordne olümpiamedalist Bruno Junk ütles: "Kui saaksin, võtaksin selle raja sülle ja viiksin Kadriorgu!" 1966. aastal peeti sellel staadionil veel viimased vabariiklikud kergejõustikuvõistlused. Peale seda mängiti seal veel motopalli, hiljem aga künti üles, lootes sellest teha jalgpallistaadionit. Uus jalgpallistaadion sai lõpuks mängukorda alles mõni aastat tagasi. 2004. aastal kaeti Paide Ühisgümnaasiumi uus staadion kaasaegsetele nõuetele vastava rajakattega.
maailmameistrivõistluste finaalis aja 9,58. See oli läbi aegade suurim rekordiparandus alates elektroonilise ajamõõtmise kasutuselevõtust. 20. augustil püstitas ta ka 200 m jooksus maailmarekordi 19,19. 2011. aasta maailmameistrivõistlustele Taegus saabus Bolt suurfavoriidina ja soovis võita kolm maailmameistritiitlit. Kuni 100 meetri finaalini kulges kõik plaanipäraselt, kuid siis juhtus see mida ei osanud keegi ette näha. Maailmarekordimees Usain Bolt tegi 100 meetri finaalis valelähte ning ta diskvalifitseeriti. Peale võistluste lõppu polnud Bolt nõus meediaga suhtlema, kuid saatis päev hiljem läbi oma mänedzeri meediale pressiteate. ,,Esiteks soovin ma õnnitleda oma meeskonnakaaslast Yohan Blake'i ning teisi medaliste," alustas Bolt pressiteadet. ,,Loomulikult olen ma ääretult pettunud, et ei saanud valestardi tõttu tiitlit kaitsta. Mu
paljusid maid hõlmata, oli nende riikide arvel, kes koju jäid, siiski 58% Montreali mängude kuldmedalitest. Nende spordialade hulka, mis kaotasid enamiku oma medalipretendentidest, kuulusid tõstmine, maadlus, võimlemine, jalgpall, käsipall, moodne viievõistlus, naiste kergejõustik ja naiste ujumine. Ometi olid Los Angelese olümpiamängud, esimesed pärast 1896. aastat, mis korraldati valitsuste finantseerimiseta, väga edukad. Meeste maratonijooksus olid favoriitideks maailmarekordimees Rob de Castella, portugallane Carlos Lopes, jänki Charlie Spedding ja jaapanlane Toshihiko Seko. Neist Lopesel oleks jäänud peaaegu võistlemata, sest 15 päeva enne olümpiamaratoni sai ta treeningul autolt löögi. "Sinna see kuldmedal nüüd läks," jõudis portugallane mõelda, kui rullus üle kapoti. Õnnekombel polnud tema vigastused aga suured, vaid küünarnukk sai viga vastu auto tuuleklaasi. Sama ei saa aga öelda õnnetu Richard Mbewa, Tansaania maratonimehe
annaabi.ee 
