Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks. 3.1. Püügi kvoodid. Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks On maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu
(rabalaukad,mandrijäätekkelised,rannajärved) Vee omaduste järgi (toitaine, soolsus, ph alusel) Suuruse ja sügavuse järgi. ARTEESIAVESI-surveline põhjavesi.(Pandivere krgustikus) MINERAALVESI on põhjavesi, mis voolab mööda kivimeid ja lahustab kivimist mineraale. INFILTRATSIOON on põhjavee imbumise kiirus. VETTKANDEV KIHT vesi imbub läbi. VETTPIDAV KIHT vesi enam läbi ei imbu (aluspõhja tugev kivim, kust vesi enam läbi ei imbu) VEEKOGUDE JAOTUMINE: MAAILMAMERED 97,2% LAHT- maismaasse sopistunud veekogu. VÄIN-ühendab kahte veekogu. ÄÄREMERI- ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa(Kollane meri). SISEMERI-on meri mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus
külanaised, ja need, kelledel olid meheleminejad tütred, kehitasid õlgu, et Tuisu Kustas tea? ...Ainult pillist ja ta oma ema kiitmisest tundus neilegi olevat nagu vähe.(lk 44) Ta tundis end vabana, võib teha mida tahab, selline üksik rändaja. ,, Ja nüüdki, vaiksel päeval või vastutuulega, kui laev ei pääsenud paigast, mõtles jälle võõraist maist, sest see oli tema tee. Abielu, kodu, lapsed noh, see on juba venna asi. Tema, pill ja maailmamered küll nad kolmekesi elavad ka niisama hästi kui teised oma abieludes, mis ka polnud alati päris rahulikud ja vaiksed." (lk 47) Tegelikult tundis Kustas end üksikuna ja ta tahtis kedagi enda kõrvale. " Lähed tormi ette hea teada, et keegi kodus ohkab lae poole su nime ning kannab muret südames " seletas teistele. ,, Nojah, ega sest suurt, aga ... kui näiteks mina läheksin, koergi ei hauguks. Kodus siin mürad niisama, kuid
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
· metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel,
o Abstraheerimine loogilise mõtlemise võte, mille abil eraldatakse mõttes objekti olulised omadused ebaolulisest, kõrvalisest, juhuslikest omadustest o Üldistus loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse ühesuguste objektide üldised omadused · Mõisted: o Üksikmõisted Tallinna linnapea, minu auto o Üldmõisted kool, täht, laul, raamat o Kogumõisted mets on puude kogum, maailmamered, raamatukogu, koosolek, meeskond o Abstraktsed mõisted vaprus, ilu, oskus, arukus o Korrelatiivsed mõisted sisaldavad seosele osutavaid tunnuseid, milles üks eeldab teise olemasolu. Näiteks: Õpilane õpetaja, Juht alluv · Definitsiooni reeglid: o Peab olema adekvaatne see mõiste, mida defineeritakse ja see mõiste, mille abil defineeritakse peavad olema mahult võrdsed. Näiteks: Psühholoogia on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
