Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud teljeriigid: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka sõja võitjate hulka kuuluvate Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid ülikriikideks samuti võitjate ühisleeri kuuluvad USA ja NSV Liit, kelle suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Ning peagi laguneski Teise maailmasõja võitjate ühisleer. Selle ühe põhjusena võib tuua selle, et NSV Liidul ja lääneliitlastel olid väga erinevad ideoloogiad. Läänele ei sobinud üldse NSV Liidu plaan oli oma ideoloogiat levitada kõikjale, kuhu võimalik. Samuti kinnitasid liitlased, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume. Samuti ei järginud NSVL sõja alguses antud lubadust, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume ja jättis Ida-Euroopa oma kontrolli alla. Üheks tähtsamaks...
Selle oli eelnenud 39a. Baaside leping. 1940 kui oli sõlmitud Kolmikpakt, alustab Saksamaa N.L vastase sõjaplaani väljatöötamist Barbarossa. 22juuni. 1941 tungib Saksa N.L kallale. NSVL satub Hitleri vastase leeri. Venemaa nim. Suur Isamaasõda. 7.dets 1941 Pearl Harbor. Sõda alustab USA. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. 1)Atlandi Harta 1941 aug. Suurbritannia peam. Churchilli ja USA pr. Rooseweldi allkirjastatud dokument sõja eesmärkidest ja sõjajärgsest maailmakorraldusest. Ühes punktis lubati taastada kõigi sõjas okup. Riikide iseseisvus(lk153) 2) 1. Jaanuar 1942 allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni, kus kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid. Liitlaste konverentsid II ms. ajal (lk 153,154,156) 1)Teherani konverents 1943 nov-dets. (Iraan) kohtusid -Arutati Saksa tingimusteta kapitulatsiooni -Lepiti kokku teise rinde avamine Lääneriik. Poolt (1944 6.juuni alles avati)
.....................................10 2 Sissejuhatus Veel aastaid tagasi kratsis ühiskond kukalt, mõtiskledes ökoloogilise jalajälje kui toimiva termini üle, kuid praeguseks on seda fraasi lausa keeruline vältida. Areneva meedia- ja reklaamiajastul võib tekkida arusaam, et ökoloogiline jalajälg pole muud kui peagi mööduv moeveidrus, kuid samuti võib see kujuneda kõige olulisemaks arusaamaks praegusest maailmakorraldusest. Kuigi ökoloogilise jalajälje termin on suhteliselt uus, siis selle põhimõtted mitte – eluvormid, mis süsinikku eraldades keskkonda mõjutavad, on osa igipõlisest aineringest. Elu on on olnud alati sõltuv süsiniku ringlusest planeedil ning kõik orgaanilised ained, mis paisatakse õhku süsihappegaasi koosseisus ning seotakse taas fotsünteesivate ainete poolt, sisaldavad süsinikku. Kasvuhoonegaasid, mis aitavad päikesekuumust püüda, ei ole atmosfääris probleemiks –
eraldati, 70 päeva kuivatati soolalahuses, salviti õliga ja mässiti valgesse linasse. · Muumia Palsameeritud surnukeha. · Sarkofaag Suur kivist kirst, kuhu muumia asetati, näole pandi surimask. · Järgnes peiepidu. b)Osirise kohus: · Kõik peale vaarao peavad selle läbima, kus kaaluga mõõdetakse südant. · Kui süda kergem (MAAT) maailmakorraldusest pole pahategusid ja tagatud igavene elu. · Vastasel korral läks süda õgijatele (krokodilli-jõehobu segu). Egiptuse kultuur 1. Kiri a. Tekkeaeg: u 5000 aastat tagasi b. Hieroglüüfid Egiptuse kirjamärgid · Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik. · Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske) c. Kirjutusmaterjal: · Raidkirjad vaaraode elust.
Jumalaid on palju, neil on oma hierarhia. Põllupidajaile on olulisimad just maa, viljakusega seotud jumalad. Sageli on see olnud igal aastal sündiv ja surev jumal (egiptlaste Osiris, kreeklaste Dionysos) nagu ristiususki. Kõige tähtsamad/uhkemad rituaalid on pühendatud just neile (nt kreeklaste Dionysose-kultus). 5 2. Muusikat peetakse osaks maailmakorraldusest (kosmoloogiast) ja see on enamasti seotud matemaatika ja astronoomiaga. Sagedased on 5- või 7- astmelised helilaadid ning vastavalt ka 5 ja 7 augu või keelega pillid. 3. Kasutusel on palju erinevaid keel-, puhk- ja löökpille. 4. Muusika on 1-häälne või lihtsamaid mitmehäälsuse võtteid kasutav. Need on: heterofoonia kui kõlavad koos meloodia ja selle variant/variandid;
kõrgkeskaega kuid kaasaegsem käsitlus viitab sellele pigem kui renessansile. Sellel perioodil orienteerub Euroopa üle lõuna teljelt lääne-ida teljele. Sellel perioodil saame rääkida ida-euroopa kolonalisatsioonist. Põhjapanevad muutused toimuvad nii mandrieuroopas kui ka Briti saartel. Just sellel ajal avastab euroopa enda jaoks isiku ning just sellel ajal hakkavad arhailised kultuurid Euroopas alla käima. 12-13 saj. Hakkab Euroopas murenema senine ettekujutus maailmakorraldusest. See ettekujutus on äärmiselt vana ning esimene selline on ettekujutus monotsentrilisest maailmakorrast (ettekujutus maailmas kui ühest suurest universaalriigist). Just 12-13 saj. Pärineb polütsentriline maailmapilt (omavahel seotud keskuste paljusus millel üldjuhul puudub ühtne religioosne alus). Edaspidi käsitleme Euroopat mis põhineb kolmel linnal Ateena (kreeka filosoofia), Rooma (riigi ja õiguskord) ja Jeruusalemm (juudireligioon ehk sellest välja arenev kristlus)