kaudne, kuid sealt tulid eesti esimesed haritlased 1821-23 ja 1825 esimene nädala leht 1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele sõna ,,eestlane"
romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim
vaid pidulikematel juhtudel. Tualettide ja käimlate levik talurahva seas oli levinud looduslähedane lähenemine. Eraldi käimlate ehitamist peeti tihti asjatuks. 20-datel olid ainult pooltel taludest välikäimla olemas. Paljudele oli see pigem uhkeldamise element. Riik püüdis propageerida välikäimlate ehitamist, et mitte soodustada nakkushaiguste levikut. Linnades paranes aga olukord paremini. Vanade kommete kohaselt peeti liigset pesemist liiga sakslikuks käitumiseks. Maaharitlaskond aga pööras puhtusele suuremat tähelepanu ning neid ahel isegi põlati, kuigi salaja võidi isegi neid imetleda. Arvati ka, et enne kui puhtuse ja ilu eest hoolitsema hakata, tuli hoolitseda tähtsamate asjade eest; näiteks loomade eest. Riik hakkas kontrollima koolides puhtuse taset, et kõik oleksid puhtad ja korralikud. Sellega püüti uuele põlvkonnale õpetada uusi kombeid. Paljud pidasid seda aga oma eraellu sekkumiseks.
¤ kõikjal oli see seotud muudatustega sotsiaalpoliitikas ja majanduskorralduses ¤ Eestis läksid rahva meeled liikvele 19. saj I poolel pärisorjuse kaotamisest alates, millel oli talupoegadele tohutu psühholoogiline mõju: oldi lõpuks isiklikult vabad ja vastutati ise oma elu eest ¤ toimus üleminek kapitalistlikule tootmisviisile, laiaulatuslik talude päriseksostmine, taluperemeeste arvukuse ja jõukuse kasv ning tekkis maaharitlaskond (eelkõige koolmeistrid), kellel oli järgnenud sündmustes sageli juhtiv osa ¤ 19. saj jooksul toimus senise talupojakultuuri lagunemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju ¤ 1838. a. tegevust alustanud Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) loomise mõtte üks algatajaid oli Fr. R. Faehlmann (1798- 1850) - TÜ lõpetanud arst ning kes kogus ka vägilasmuistendeid ¤ selts koondas saksa soost estofiilseid õpetlasi, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri
annaabi.ee 
