kreeklaste võimu all. · Tumedal ajajärgul rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia lännerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks · 8. sajandil eKr alguse saanud kolonisatsioon hõlmas Vahe- ja Musta merd · Kreeklaste huvi võõraste maade põhjustas osalt vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele, seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabrusse · Väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus · Kolonisatsioon omakorda edendas kaubavahetust nii välismaailmaga kui ka Vahemere eri piirkondades elavate kreeklaste endi vahel · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt. Nõnda hakkasidki kreeklased Väike Aasias elanud lüüdlaste eeskujul 7. Sajandi lõpus eKr müntima hõbedat
uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel. Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa.
Etruskidel kujunes sellest omamoodi teadus, vastavate instruktsioonide ja loomamaksa kujutavate näitlike mudelitega. Religioossete tõekspidamiste kirjalik jäädvustamine oli etruskidele laiemaltki omane – mitmed pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimest ning jumalate vahekordi reguleerivaid eeskirju. VII – VI sajandil e.Kr. olid etruskid kõige mõjuvõimsam rahvas Itaalias. Nad laiendasid oma ülemvõimu suurele osale Põhja- ja Kesk-Itaaliast ning konkureerisid foiniiklastega maagirikaste Sardiinia ja Korsika saarte pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujunemisel etendasid etruskid tähtsat osa. Mitmed roomlaste kombed, eriti religiuoossed tavad, olid etruski päritolu. Alates V sajandist e. Kr. langesid etruskid järkjärgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. Rooma riigi kujunemine: Kuningate aeg 753 – 509 a.eKr Rooma linn tekkis Laatiumi maakonnas, Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul
VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus. Rahvastiku kasvades ei jäänud osal elanikkonnast muud üle, kui põllumaa ja elatise hankimiseks võõrsile siirduda. Üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide arvukust ning peagi said paljudest kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset
VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus. Rahvastiku kasvades ei jäänud osal elanikkonnast muud üle, kui põllumaa ja elatise hankimiseks võõrsile siirduda. Üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide arvukust ning peagi said paljudest kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset
annaabi.ee 
