................................................5 2 Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilisteks trikkideks , mõjutamiseks või illusiooniks. Inimesed , kes selliseid illusioone täidavad nimetatakse maagiks või illusionistiks . Trikkide eesmärgid on lõbustada inimesi ja panna neid uskuma võimatusse, kuigi publik teab , et seda tehes kasutavad nad petmist . Aga tavaliselt mustkunstnikud ei avalda oma saladusi , selleks on kaks põhjust nad arvavad , et see tapaks nii öelda maagia ära ja maagia ei oleks enam nii salapärane ja teine põhjus on see , et oma saladusi hoides näitavad mustkunstnikud kui professionaalsed nad on
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber
kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. Põhiliseks alumiiniumi maagiks on boksiit. Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks
on kalkogeniidid. Sulfiidid on ühendid väävliga, analoogidest arseniidid on ühendid arseeniga, teluriidid on ühendid telluuriga ja seleniidid on ühendid seleeniga. Enamus ja kõige tuntumad ning levinumad mineraalid jäävad ikkagi sulfiidide rühma ja ka selles referaadis on suurem tähelepanu pööratud sulfiididele ning selle rühma levinumatele esindajatele. On käsitletud ka analoogide rühmadest igast ühest üks esindaja. Nii mõnedki kalkogeniidid on tema ühendis oleva metalli maagiks, näiteks PbS on plii maak ja ZnS on tsingi maak. Enamasti on nad hallikat värvi, aga leidub ka väga ilusat kollast värvi mineraal auripigment. 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Sulfiidide ja nende analoogide üldistatud koostis väljendub valemiga XmZn, milles X tähistab mingit metalli, Z aga väävlit, arseeni või seleeni jt. väävli analooge. (Kirsimäe jt 2008) Sulfiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille aatomis
Seejärel puusöe tegemine. Savist kolde vormimine. Sulatamine- redutseerimine lõõtsade pideva töö ja tule valvamisega. Kolde lammutamine, raua kogumine. Hilisem raua kuumutamine ja tihendamine. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur mõnisada kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Hiljem kuumutati ja taoti seda tihedamaks. Kui võrrelda muistset rauasulatus-redutseerimiskollet tänapäeva kõrgahjuga, siis üldjoontes on nad vägagi sarnased (joonis1). Maagiks oli vanasti soomaak. Puusüsi reageeris õhuhapnikuga ja põledes andis koldes kuumust. Koldesse tehti tuult lõõtsade abil. Süsi võttis osa ka raua redutseerimise keemilisest protsessist. Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua redutseerimiseks. Muistsed rauasulatajad said ferriiti, mis oli pehme ja plastiline. Koos rauaga redutseerusid maagis olevad lisandid - väävli, fosfori ja teiste elementide ühendid.
Keemistemp, 4170 Tihedus, kg/m3 (25) 21400 Eritakistus, m 9,85 Maailmatoodang, tonni 150 aastas Toodang ja kasutamine Biotoime 6 ELAVHÕBE Levimus ja ajalooline aspekt Vaatamata sellele, et elavhõbe sisaldus maakoores on väike, ainult 0,07 ppm (g/t), ei ole tema tehnoloogia väga kulukas ning ta leiab laialdast rakendust. Elavhõbe moodustab üle 30 mineraali, kuid ainsaks tööstuslikult kasutatavaks maagiks on kinaver HgS (veripunane mineraal). Viimase kuulsaimad ja rikkalikumad leiukohad asuvad Almadenis Hispaanias, mille maardlad sisaldavad 6-7% Hg. Kinaveri leidub ka Itaalias, USA-s, Kanadas jm. Hg nimetused eri keeltes on seotud tema vedela olekuga ja hõbedase läikega. Näiteks, inglise keeles mercury, seos kiiresti tiirleva Merkuuriga, vilgas jumalate käskjalg ja kaubandusjumal Mercurius või quicksilver. Hg ühendeid tuntakse juba muinasajast, samuti ehedat Hg. Temaga oli seotud
(Voskressenski, 1987) Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv. Element on levinud mitmetes erinevates ühendites ja on paljude mineraalide koostises. Neid leidub peamiselt kivides, setetes, mullas ja vees. Ligi pool maal olevast fosforivarudest asub Aafrikas. (Lenntetch B. V., 2016) Levinuim fosforit sisaldav mineraal on apatiit, olles seetõttu peamiseks fosfori maagiks. See esineb pea kõikides tardkivimites ja ka mõnes moonde- ning settekivimis. Apatiidi mineraalid on kristalse läikega ja nende värv võib laialdaselt varieeruda olenevalt mineraalides olevate aineosakeste konsentratsioonist. (Wikipedia, 2013) Teine levinud allikas, mis sisaldab suurel hulgal fosforit on fosforiit. See on kivim, mis on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest. Fosforiit on tähtis maavara, mida
magnetite abil: ülejäänud vanametall jääb magneti külge, messing mitte. [5] 1.3 Alumiinium Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores. Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. Põhiliseks alumiiniumi maagiks on boksiit. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid.
Alumiinium kuulub keemiliste elementide hulka järjenumbriga 13. Alumiinium oma välimuselt on hõbevalge ning ta on samas ka pehme ja plastne metall. Maakoores on alumiinium kolmas kõige levinum element ning metalliliste elementide hulgast on ta kõige levinum element maakoores. [1] Alumiinium on keemiliselt niivõrd aktiivne metall, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumit on võimalik leida umbes 270 erinevas mineraalist. Peamiseks alumiiniumi maagiks on boksiit. [1] Alumiiniumil on mitmeid isotoope, mille massiarvud on 21st 42ni. Nendest ainult kaks, Al27 ning Al26 esinevad looduslikult. 99,9% looduses esinevates juhtudest tegemist Al27 isotoobiga. Alumiiniumi isotoope kasutatakse näiteks ookeanisetete, meteoriitide ja jääliustike dateerimisel. [1] Omadused Alumiiniumi on oma omaduselt suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne, mis teeb temast hästi sepistatav metalli. Alumiinium ei ole magnetiline ja süttib raskelt
sellepärast ei saagi tõeline vabadus olla absoluutne. Igasugune, ka kõige suhtelisem vabadus on võibolla vaid väljamõeldis. Teoses on väga hästi toodud välja realsuse ja fiktsiooni vahelise piiri hajusus, olles situatsioonis, kus ühel hetkel väidetakse üht ning teisel hetkel lükatakse kogu eelnev sündmus ümber. Fowless mõtles algselt panna raamatu pealkirjaks ,,Jumalamäng", kuid muutis selle siiski ,,Maagiks". Hiljem on ta öelnud, et parem pealkiri oleks olnud siiski ,,Jumalamäng", see oleks teose sisuga paremini kokku sobinud. TEGELASKONNA ISELOOMUSTUS Nicholas Urfe 25aastane inglane, kes läheb Kreekasse inglise keelt õpetama. Sattus jumalamängu ohvriks. Alison Kelly Nicholasi tüdruksõber, tal olid pikad heledad juuksed. Maurice Conchis Jõukas intellektuaal, kes on peamine tegelane näitemängus
KÕRVALTEGELASED Kõrvaltegelasi on palju. Tähtsamad on Lord Voldemort, Ron Weasley, Hermione Granger, Albus Dumbledore, Rubeus Hagrid, Draco Malfoy; professor Snape, Sirius Black. Lord Voldemort - Tom Marvolo Riddle, sündinud 1927 aastal, kelle ema oli nõid ja isa mugu. Ta käis Sigtüüka Võlukunsti ja Nõidumise koolis, Slytherini majas. Ihalus võimu järele saatis ta halvale teele. Ta õppis musti jõude ja sai aegade suurimaks kurjaks maagiks. Tema hingel on kirjas palju mõrvu, ta tappis oma vanemad ja Harry vanemad Lily ja James Potteri. Nüüd on ta uuesti tõusnud ja ootab oma kaaskonnaga õiget hetke, et peale tungida. Ron Weasley - punapäine, kleenuke ja paljude tedretäppidega puhtavereline võlur. Harry Potteri parim sõber. Ta on pärit vaesest ja suurest perest, tal on 6 õde-venda. Ta armastab hirmsasti magusat ja on üpriski julge poiss. Ta on aidanud Harryt paljudes seiklustes, kuid on samuti Harry peale kade
2.2. Mustkunstnikuks saamine Mustkunsti avastas Jean-Eugene Robert enda jaoks tänu eksitusele. Nimelt läks ta raamatupoodi, et sealt isa palvel Berthandi traktaati kellaasjandusest osta, ent naases sealt kaheköitelise ,,Teaduslike meelelahutuste entsüklopeedilise sõnastikuga", milles kirjeldati ja selgitati mitmesuguseid trikke, illusioone ja automaate. Raamatu imeline sisu andis ta kujutlusvõimele tiivad ning sünnitas unistuse kunagi suureks maagiks saada.4 Sellest peale veetis noor Jean-Eugene kõik vabad hetked mustkunstiga tegeledes. Ta pühendas palju aega manipulatsioonitreeningutele ning isegi Pariisist maale reisides kandis avarat mantlit, mille suurtes taskutes liikusid ta sõrmed raha- ja kaarditrikke harjutades. Lihtsamaid trikke demonstreeris ta ka oma sõpradele. 4 Peaaegu samasugusel moel leidis enese jaoks mustkunsti tänapäeva suurim illusionist David Copperfield
Kivimeid sünnib kogu aeg juurde, samas ka vanad hävivad, murenevad või liiguvad erinevates protsesside tõttu ühest kohast teise. Väheseid erandeid arvestamata on praegu kasutatavad mineraalivarud tekkinud kümneid ja sadu miljoneid aastaid tagasi. Erinevates geoloogilistes protsessides tekkisid paiksed rikastumise kohad, maardlad, mida nende suure mineraalisisalduse tõttu kasutatakse edasiseks rikastamiseks. Metallide tootmisel rikastamiseks võetavat mineraali nimetatakse maagiks. Maailmas tuntakse üle 2000 mineraali ja uusi tekib aina juurde. Neist umbes 100 on majandusliku tähtsusega. Mineraalid kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Piiratud koguse tõttu on paljudest metallidest juba praegu puudus. Kasutatava mineraalivaru kogus ei iseloomusta tavaliselt selle tõelist hulka, vaid pigem inimese tehnilisi ja majanduslikke võimalusi selle kättesaamiseks. Prognooside kohaselt näit. 1974. a
annaabi.ee 
