1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast. Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas om korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik sotsalism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset ei linna- ega maaela 4.03.1953 Suri Jossif Stalin Totalitaarne ainuparteisüsteem Äärmusteni tsentraliseeritud riigiaparaat Ühiskonnaelu range reglementeerimine Salapolitsei jälgimine Kohustuslik bolsevismi ideoloogia Juhikultus võimsa propagandaaparaadiga Vene sovinism Agressiivne välispoliitika Klassivõistluse nimel korda saadetud massiterror oponentide vastu Olematute rahvavaenlaste otsimine Sula 1953-1968 N
Aastatel 1945-1950 kasvas elanikkond Eesti NSC-s muulaste arvel 170 000 inimese võrra. Nende põhimassi mmoodustasid madala kvalifikatsiooniga töölised ning hiljutine maarahvas. Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumie. Massiline muulaste sisseränne kahandas tunduvalt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Tööstuse eelisarendamise tulemusel kasvasid linnad ja enamik muulasi asus sinna elama. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogude sotsialism ei kindlustanud pikka aega inimväärset elatustaset. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis lahenes vene keele kasuks. ENSV kui näidisliiduvabariik Stalini surmale järgnes sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 1950. aastate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel
rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus. Baltikumi areng 1907 1914 1906.aastal avas Eestis uksed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tartus, järgnesid poisslaste gümnaasiumid Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Samuti avati Vanemuise uus maja Tartus ning valmis Estonia teatrimaja Tallinnas. Nii Lätis kui Eestis arenes põllumajanduslik ühistegevus, mis haaras suure osa maaelanikkonnast. Hoogustus ka poliitiline tegevus. See ei läinud küll kaugemale 1905.a esitatud omavalitsuse ehk autonoomia nõudmisest. Vene Riigiduumas olid poliitikud Baltikumist, kes tutvustasid Balti rahvaste probleeme. Leedus oldi aga juba tugevalt meelestatud iseseisvuse saavutamisele ja selleks pöörduti rohkem Saksamaa poole, erinevalt Eestist ja Lätist, kus Saksamaad peeti oma põliseks vaenlaseks.
Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Kahjuks oli kõik ikkagi tsensuuri all. Massiteave vahendas edasi ka propagandat. xxxi. Maakultuuri hääbumine Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Suuremates maaasulates hakkas juurustama linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. xxxii. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis usuline vabadus, kuid igapäevaelus tehti ukslikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. Kiriku kasutatavad hooned ja vara riigistati: kogudustel oli tarvis väga suurt üüri maksta. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Selle tulemusena koondus kirikuõpetajate
1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt. See toimus seoses Moskva Olümpiamängudega. Osales 156 sportlast 81 riigist. Purjeregatti maskotiks oli hülgepoeg Vigri
1) põllumajanduspööre toimus siis, kui maa muutus eraomandiks ja põllumajanduses muutus tootmine efektiivsemaks. See tähendas seda, et põllumajandustoodang suurenes ja oli võimalik ära toita vabrikutöölisi ja teiselt poolt oli põllumajanduspöörde tagajärg ka maaelanikkona kiire vähenemine (polnud tarvis enam nii palju tööjõudu kui varem, üleliigsest maaelanikkonnast saigi potentsiaalne vabrikutööline). 2) tööjõud tööjõudu saadi maalt linna siirdunud inimeste hulgast ning endistest käsitöölistest ja manufaktuuritöölistest. 3) kapitali olemasolu oli vaja raha, et muretseda masinad, tooraine, maksta palka, ehitada vabrikuhoone jne. Esmane kapitaliallikas oli kaubandus (esimesed vabrikuomanikud olidki kauplemisest rikastunud inimesed), kapitali
toorainet. Investeeriti tööstusharudesse, mille toodangule nõudlust väljaspool vabariiki. Laiendati põlevkivitööstust ning põlevkivi baasil rajatud energiatööstust. Rasketööstse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti väände tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Lõplikult kadus erasektor tööstuses. Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine. 1953. a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950. aastate lõpus muudeti see kord üldiseks ning samal ajal kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Põhjalikum murrang 1958
annaabi.ee 
