Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
,,TÕDE JA ÕIGUS" Tegevus leiab aset 1870. aastal. Pärisorjust polnud, maid osteti päriseks. Oma kohta oli raske korraga välja osta. Ka Andresel oli laenu peale ostetud. Maapind soine, kivine, tüma, polnud viljakas. Ei saanud öelda, et oleks vilets, sest teine peremees sai seal elades piisavalt rikkaks. Andres läks sinna elama lootusrikkalt. Andres tundis jõudu, et ta saab hakkama. Pearul oli parem maa, kuna oli varem maksnud suurema summa, kui maadejagamine oli. Võitlus inimese ja maaga. Armastus maa vastu. Esimese osa märksõnad. Tõde on erapooletu nentimine, fakt. Õigus langetatakse kohtuotsuse põhjal, ei pruugi tõega kokku langeda, subjektiivne. Pearu jaoks oluline õigus,oli valmis kohtus valetama, tõde polnud oluline. Andrese jaoks oli tõde olulisem, ei tahtnud valetada. Teose alguses oli Andres entusiastlik. Ta pidas oma peaeesmärgiks teha Vargamäe talust tema järglastele sobiv elamispaik
Nii oli tekkinud Saksa vastane (kolmik)liit. 4) Saksamaa liitlased olid pärit Bismarcki liidupoliitika ajast: Austria-Ungari kaksikmonarhia (1879) ja Itaalia (1882). Vilhelm II välispoliitika tulemus: Saksamaa oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni Prantsusmaa asemel. Bismarcki välispoliitiline elutöö (Prantsusmaa isoleerimine) oli hävitatud. ,,Imperialismi ajastu" 1875-1914 Euroopa suurriigid jagavad omavahel ülejäänud maailma. Maadejagamine toimub eelkõige Aafrikas, Aasias, ja Vaikse Ookeani saartel. Saksamaa Vilhelm II ,,uus kurss": üldine agressiivsus ja Saksamaa koloniaalpoliitika algamine. Kuskil 1880'te II poolel see algas, aga Vilhelm II perioodil see hoogustus. Esialgu olid juhtivad koloniaalriigid Suurbritannia, Prantsusmaa (18saj, taaskäivitub 1830'tel Aafrika, Indo Hiina ja Kaug-Ida) ja Venemaa, hiljem (1880'tel) Saksamaa ja Itaalia. Tulemuseks on omavahelised konfliktid ,
Lood on mängulised, kuid päriselt fantaasiamaailma eksivad harva. Liisul on liiga palju tegemist venna ja vanemate seltsis, nii et unistamiseks ei jää eriti aega. Lugudes puudub didaktiline suunitlus, pigem peaksid vanemad lapsi hoiatama, et kõik ulakused neis raamatuis pole järeletegemiseks. Raamat ,,Liisu" koosneb kolmest lühijutust: jutus ,,Puuksutav Joosep ja ülejäänud pere" kirjeldatakse perekonda, milles toimub igahommikune maadejagamine kassiga, kes siis kättemaksuks laua all puuksutama hakkab; jutus ,,Jäätisepidu" viib isa lapsed kohvikusse jäätist sööma ning seal hakkab Liisu fantaseerima jäätisemaast; jutt ,,Vett pritsiv kivi" saab alguse konfliktist Liisu ja tema vanema venna vahel, kes väidab, et nõidu pole olemas. Liisu, tahtes tõestada vastupidist, ehitab plastiliinist õõnsusega kivi. Sellest väljapritsitud vesi kastab märjaks parasjagu külas olevad vanavanemad.
Kuningas lubas, et ta ei ründa Saaremaad ega Läänemaad. Ordu lubas, et ei ründa tagasi antavatele maadele. Saarlaste lepingud Saksa orduga- Piiskop Alberti ja mõõgavendade poolt juhitud sissetung Saaremaale 1227. aastal sundis saarlasi alistuma ja sõlmima lepingu Saksa orduga. Saaremaa võttis vastu Lübecki üleskutse ühineda koostööga Taani kuninga vastu. Läti ala kristianiseerimine- Kuralased allutati saksa ristisõdijatele alles pärast Liivi ristisõda. Kuramaal maadejagamine toimus juba 1253. aastal. 1250-1260. aastatel vallutasid ordu ja peapiiskop omavahelises võitluses Ida-Latgale alad, kogu ala oli vallutatud. Järgnes kuralaste ristimine. Võitlused Vene vürstidega 1240. ja 1260. aastatel- 1240-1241. aasta talvel Saksa ordu ja eestlaste vägi tungis Vadjamaale ja kaugemalegi Novgorodi alale. Ristiti Vadjamaa rahvasti, rajasid linnuse, kehtestasid rahvale kümnisemaksu ja alustasid maade läänistamist. 1241
annaabi.ee 
