olid jõega ühenduses. Kui veetase hakkas alanema suleti kraav, et vesi seal säiliks järgnevateks kasvu perioodideks. Jõest või kanalist vee saamiseks kasutatti kooku ehk saduffi. TÄHTSAD VILJAD Egiptlased peamiselt põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina millest kooti kangast. Talupojad kasvatasid aedviljadest sibulat, läätsi, ube, kapsaid ja granaatõunu. Puu ja aedviljad kasvasid tavaliselt väikestel neljakandilistel maaaladel. MAKSUD Maaharijad maksid maksu vastavalt viljasaagile ja koduloomade arvule. Kõik selle lugesid ametnikud kokku, nad lugesid loomad üle, vaatasid põldude suurust ja ses kõik pandi kirja. Kirjutajad panid kirja kui palju oli põllud vilja andnud. Seejärel maksid talumehed maksud, sageli tehti seda viljas. JUMALAD JA JUMALANNAD Kõik egiptlaste ametid olid ühel või teisel moel religiooniga seotud. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ning hoidsid kodus oma lemmik jumalate kujukesi
Eestisse jõudis 13. saj vabadusvõitlusega seoses feodaalkorraga kujunes aadliseisus rajati linnuseid (alates 10. saj Frangi riigis) kaitsefunktsioon kõik koguti sinna kokku esindusfunktsioon kõrgemaks ja võimsamaks Feodaalne killustatus feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema kuningad jagasid sisuliselt riigi laiali suufeodaalid olid kohati väga jõukad kuningal sisuline võim vaid enda maaaladel ehk domeenides feodaalid suisa sõdisid omavahel kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel sellepärast puhkes ka 100-aastane sõda, et väga suur osa Prantsuse aladest oli läinud Inglismaa feodaalidele Kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise
MIS KASU ON NENDEST MORAALSETEST DEKLARATSIOONIDEST? Ameerika inimõiguse dek, mida väideti/arvati veelgihiljem, et see on ainult soovituslik ja selle aslusel ükski pädev tribunal ei saa kedagi vastutusele võtta, siiski seda on kasutatud. Näide Beliisist Lõuna- Ameeriks riik, kus neil oli ka ikka oma põlisrahvas enne kui neid koloniseeriti Euroopa riikide poolt. Põlisrahvad Beliisis üritasid kaitsta oma traditsioonilisi maaalasi, kus siis maaaladel oli metsa, mis oli väärtuslik ja ka naftat, mis oli veelgiväärtuslikum. Riigi valitsus, eirates maajarahvast ja sõlmisid lepinguid, nende loodus ressursidekohta arvestamata nende maajarahvaste huvisid. Need elanikud hakkasid oma huvisid kaitsma, neid polnud võimalik seda teha kohaliku Beliisi võimu kaudu, esitasid avalduse Ameerika mingile organisatsioonile ja see avaldus oli siis ühe kohaliku mitteriikliku ametniku
Sood ja metsad aeglustavad tunduvalt suurvee äravoolu, äravool ühtlasem ja üldiselt maksimaalne äravool on täiesti soostunud või metsaga kaetud vesikondadelt tunduvalt (oma 3-5 korda) väiksem kui täiesti lagedatelt maaaladelt. Metsaaladel pindmine äravool on väike ja tänu headele infiltratsiooni tingimustele suur osa sulavetest imbub maapinda ja täiendab põhjaveevarusid, mistõttu soo ja metsamassiividega alade jõgede minimaalne äravool on reeglina suurem kui see on lagedatel maaaladel. Lagedatel aladel sulab lumi varem ja kiiremini kui seda metsades. Kui jõe kogu vesikonna ala moodustab põllumaa, siis kevadine maksimaalne äravool on uuringute järgi 60 - 100% suurem kui seda metsaaladel. Soostunud valgala jõgede maksimaalse äravoolu tipp on märksa väiksem ja kevadsuurvee äravoolu kestvus on palju kestvam kui seda lagedate aladega vesikondadest. Samuti suvis-sügiseste tulvade äravool on märksa väiksem.
Camera Apostelica - Tähtsam paavsti finantsasjade eest vastutav nõukogu. Paavsti valimine: Konklaav - tuleb kokku, kui paavst astub tagasi, või sureb. Camerlengo võtab uue paavsti määramiseni paavsti kohustused üle, aga ta ei saa võtta vastu otsuseid mis kuuluvad paavsti õiguspädevusse. Piiskoppide valimine ja nimetamine - Esialgselt nimetas piiskoppe ametisse Rooma aladel ja lähikonnas paavst. Kuhu aga paavsti võim ei ulatunud, nimetas piiskoppe ametisse valitseja, kelle maaaladel kirik asus. Kõik olenes sellest, kui palju vabadust suutis kirik endale välja võidelda, ehk kui palju ta valitsejast sõltus. Kuni 12. Sajandini valis piiskoppe toomkapiitlid, millesse kuulus 12 toomhärrat. 12. Sajandil võttis selle võimu endale aga paavst ja hoidis seda hiliskeskajani. Pallium - kiriklik rõivastus. Mida esialgselt kandsid ainult paavstid, aga mida paavst hakkas edasi määrama metropoliitidele ja osadele tähtsamatele katoliku kiriku piiskoppidele. Mungaordud
annaabi.ee 
