TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Mihkel Kivimäe
ALBERT EINSTEIN
Referaat
PA-11A
Juhendajad: Rutt Kukk
Tallinn 2012
Albert Einstein on sündinud 14. märts 1879 Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ta on elu jooksul omanud mitmeid kodakondsuseid: saksa, siis vahepeal ilma kodakondsuseta, sveitsi, austria, saksamaa ja ka USA kodakondsust. Rahvuselt oli ta juut. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootisalalisvooluseadmeid. Tal oli 2,5 aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5- aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane. Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb.
Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria lõi põhiliselt Albert Einstein. Albert Einstein(14.märts 1879 ,Saksamaa 18. aprill 1955 USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ning see on ka õigustatud. Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid.Einsteini vanemad olid mõlemad juudid, ei olnud perekond usklik. 5- aastasena hakkas ta käima katoliiklikus algkoolis ja 8-aastasena Luitpoldi gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Sveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. Sisseastumiseksamitel sai ta mitmes aines halva tulemuse, mistõttu teda ei võetud vastu,
ALBERT EINSTEIN ALBERT EINSTEIN • ALBERT EINSTEIN (14. MÄRTS 1879 – 18. APRILL 1955) OLI SAKSAMAALT PÄRIT NING HILJEM ŠVEITSI JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODAKONDSUSEGA JUUDI RAHVUSEST FÜÜSIKATEOREETIK. PALJUD PEAVAD TEDA 20. SAJANDI SUURIMAKS TEADLASEKS. • OMA SAAVUTUSTE TÕTTU NIMETATAKSE EINSTEINI VAHEL KOGU KAASAEGSE FÜÜSIKA ISAKS. TA ON 20. SAJANDI KÕIGE MÕJUKAM FÜÜSIK. EINSTEIN AVASTAS MASSI JA ENERGIA VAHELISE SEOSE E = MC², MIDA ON NIMETATUD ISEGI MAAILMA KÕIGE KUULSAMAKS VÕRRANDIKS. AASTAL 1921 SAI TA NOBELI FÜÜSIKAAUHINNA TEENETE EEST TEOREETILISE FÜÜSIKA ALAL. • EINSTEIN SAI MAAILMAKUULSAKS PÄRAST ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA SÕNASTAMIST 1915. AASTAL. HILJEM ÜLETAS TEMA KUULSUS KÕIKIDE TEISTE TEADLASTE OMA JA POPULAARKULTUURIS ON NIMI "EINSTEIN" HAKANUD TÄHENDAMA ERAKORDSET INTELLEKTI JA GENIAALSUST. • 1933
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905)
Albert Einstein ja Max Planck Kvantfüüsika on sündinud 14. märtsil 1897. Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Albert Einstein • Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni
Albert Einstein 1879-1955 Lapsepõlv ja koolitee Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Maja kus Einstein sündis. Albert Einsteini vanemad Herman ja Pauline Koolitee 1886. a algab Albert Einsteini koolitee Münchenis. 1888.a Luitpoldi gümnaasium. 1894.a perekond kolib Itaaliasse. Albert jääb Münchenisse. Aasta lõpus lahkub koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895.a ühineb perekonnaga Pavias Itaalias. Jätkab haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896.a loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning
Albert Einstein Albert Einstein, kes sündis 14. märts 1879 Ulmis ning suri 18. aprill 1955 Princetonis, oli Saksamaal sündinud ja hiljem Sveitsi ning Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Tema varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast võib sirguda suurmees. Üldteada on, et rääkima õppis mees alles kolmeselt. Kui tema isa elektritarvete äri 1890dail pankrotistus, kolis tema pere Milanosse. Albert ise aga siirdus Sveitsi, et jätkata enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus Albert saksa kodakondsusest, sest tahtis vältida sõjaväge. Selle asemel läks ta õppima gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900. aastal hakkas ta saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik
Kõik kommentaarid