Kas
Külma sõda võib pidada kolmandaksmaailmasõjaks?
Pärast Teise maailmasõja lõppu
viisid Ida-Lääne pinged ja tuumarelvade levik maailma kolmanda
maailmasõja lävele.
Teises maailmasõjas võitlesid
NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, aga 1945.
aastast said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks.
Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi
kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles,
ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust.
Mõlemad riigid ajasid kokku
tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike
rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end
relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5.
Külm sõda oli suurim vastasseis Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, neil olid ühised vastased aga peale Teist maailmasõda said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nii kujuneski konflikt Ida ja Lääne vahel, mida hakati kutsuma külmaks sõjaks. Külmaks sõjaks võib nimetada sõda, kus puudub otsene relvakonflikt, piirdutakse m ajandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast
Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Külm Sõda (1950-1980) Referaat Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti,
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus
vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8). Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks (8). Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8). 3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE
sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. Külma sõja lõpp- 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi. 12. märtsil 1999. aastal astusid Ungari, Poola ja Tsehhi vabariik NATO-sse. Liitumistseremoonia korraldati Ameerika Ühendriikides Independence'i (Missouri osariik) Harry S. Trumani nimelises raamatukogus.
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal
Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine
Kõik kommentaarid