Kunst I maailmasõja ajal:
Dada ja metafüüsiline kunst
Anneli Vaaks
Risto Paalonen
Dadaism
Modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis
Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks
aastatel 1916 1922.
Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene
maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur
on suremas.
Loobuti ühtsest stiilist, prooviti rabada uudsega.
Dadaiste ühendas viha sõja vastu.
Tunnused: mänguline, pilkav, provokatseeriv.
Eelistatud juhuslikud väärtusetud materjalid.
Mässumeeleolud levisid
pärast sõja lõppu. Siis
omandas dada raevuka
propagandakunsti maine.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
its2cold
Õppematerjali autor
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree
12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas.
Sageli on nihestatud perspektiivi. Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. DADAISM (Zürichis Sveitsis valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922.) nimi"DADA" leiti juhuslikult (lapse lalisemine, Tzara&Marcel kõne, aafir.h) Nii kirjanikud kui ka maalikunstnikud alustasid: Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samalaadne liikumine NY, selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Esimese maailmasõja mõjud, Ei olnud kunstistiil, eesmärk ei olnud uue kunsti loomine, Läänekultuuri surevus, elu on kaduv, hetkeline, mõistmatu, VIHA sõja vastu, Kunsti enda tähenduse ja eesmärgi puudumine, Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus.
keele foneetilisuse poole. Tuntumad dadaistid: · Hans (Jean) Harp (1887-1966) eelistas kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtusteta materjalidest. Nt: ,, Enne minu sündi" · Marcel Duchamp (1887-1968) nt: ,,Trepist alla tulev akt" · Kurt Schwitters (1887-1948) - lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Nt: ,,Merzbild nr. 29a" · John Heartfieldi (1891-1968) nt: ,,Adolf supermees" Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960- ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised
Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid