20.Seos aine osakeste liikumise ja temperatuuri vahel 21.Mis on aluseks Celsiuse ja Kelvini temperatuuridel? 22.Seos Celsiuse ja Kelvini temperatuuride vahel? 23.Loetle termomeetri tööpõhimõtet. 24.Meditsiinilise termomeetri ehitus. 25.Milline on inimese keha normaal temperatuur? Millised on ohtlikud? 26.Kirjuta ideaalgaasi oleku võrrand selgitustega. 27.Nimeta isoprotsessid. Näited 28.Millistest gaasidest koosneb õhk (protsentides) 29.Mis on mägitõbi? Kuidas hoiduda? 30.Mis on kessoontõbi? Kuidas vältida? 31.Mis on voolutugevus, pinge, takistus? 32.Kuidas on seotud südametöö elektri nähtustega? 33.Mille abil saab kontrollida südametööd? 34.Miks on elektrivool inimesele kahjulik? 35.Millised voolutugevused on inimesele tunnetatavad, ohtlikud, surmavad? 1. Inimene saab energia toidust, päikesest. 2. A=Fscosα (A)= 1N*m= 1J 3. kineet energ-liikuv keh energ (Ek=mv2:2) nt: kui pall kukub, siis on tal maa suhtes kineet
......................................................................8 2.2 Tervisehäirete vältimine....................................................................9 2.3 Eba või ülevalgustatusest tingitud terviseprobleemid.......................9 5. MIKROKLIIMA....................................................................................10 2.4 Kõrgused alarõhk.............................................................................10 2.5 Mägitõbi...........................................................................................10 2.6 Külmakoormus.................................................................................10 2.7 Profülaktika .....................................................................................10 6. VENTILATSIOON ...............................................................................11 7. ULTRAHELI .........................................................................
· CO2 ja/või piimhappe taseme langusel ning kaasneval vere pH tõusul hingamislihaste ja südame töö aeglustub. Hingamine äärmuslikes tingimustes Õhu madalama atmosfäärirõhuga on tegemist näiteks kõrgmäestikes või kõrglendudel. Õhu nn hõreduse tõttu on hapniku osarõhk väiksem (protsentuaalne sisaldus tavalisega võrreldes oluliselt ei muutu). Hemoglobiin ei küllastu hapnikuga, inimene jääb O2 vaegusesse. Treenimata, aklimatiseerimata inimene kujuneb nõnda nn mägitõbi (võib kujuneda juba ca 3 km kõrgusel) peavalu, mõtteaeglus, nõrkus, iiveldus. Raskematel juhtudel võib see lõppeda surmaga. Nn Alpi majakesed sportlaste ettevalmistusel on aklimatiseerumiseks organism kohaneb nn kõrgmäestikutingimustega (vere punaliblede ja hemoglobiinisisaldus suureneb, jms) Kõrgema õhurõhuga on tegemist näiteks sukeldumisel. Keskeltläbi suureneb veesamba rõhk iga 10 sügavusmeetri kohta 1 atm. Suurenenud rõhu tõttu hakkab kudedes lahustuma ka
Kemosensoreid jaotatakse perifeerseteks(tundlikud arteriaalse vere osarõhu ja vere pH mutuste suhtes)ja tsentraalseteks kemosensoriteks (reageerivad ajuvedeliku CO2 osarõhu ja pH muutustele). Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kuihingamismahu arvelt. Atm rõhk madalam,kõrgmäestikus,õhurõhu languse tõttu väheneb hapniku osarõhk.Hüpoksia(hapnikuvähesus) tekib siis kui hapniku osarõh ei ole piisav Hb küllastamiseks hapnikuga,mägitõbi. Atm kõrgem rõhk,sukeldumisel,kõrgema rõhu all hingates lahustub N2 vastavalt osarõhule kudedes rohkem,muutusd organismis. · Gaasivahetus kopsudes-uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust.Kopsukapilaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. · Gaaside diffusioon alveoolide ja vere vahel · Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega
Kemosensoreid jaotatakse perifeerseteks(tundlikud arteriaalse vere osarõhu ja vere pH mutuste suhtes)ja tsentraalseteks kemosensoriteks (reageerivad ajuvedeliku CO2 osarõhu ja pH muutustele). Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kuihingamismahu arvelt. Atm rõhk madalam,kõrgmäestikus,õhurõhu languse tõttu väheneb hapniku osarõhk.Hüpoksia(hapnikuvähesus) tekib siis kui hapniku osarõh ei ole piisav Hb küllastamiseks hapnikuga,mägitõbi. Atm kõrgem rõhk,sukeldumisel,kõrgema rõhu all hingates lahustub N2 vastavalt osarõhule kudedes rohkem,muutusd organismis. Gaasivahetus kopsudes-uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust.Kopsukapilaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Gaaside diffusioon alveoolide ja vere vahel Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega
suureneb hobusel kuni 50 %-ni). 3) gaasivahetus lihastes kiireneb tänu kiirenenud ainevahetusele ja suuremale CO2 tekkele ning t° tõusule, hapnikku antakse verest kiiremini ära. 4) treenitud lihases on suurem müoglobiini sisaldus. Hingamine mägedes Üle 3000 m merepinnast tekib hüpoksia, hüperventilatsioon, CO2 osarõhu langus Ventilatsioon Cheyne-Stokes'i hingamine (magades), kuni HCO väljaviimine neerude poolt suureneb Mägitõbi (eufooria, tähelepanu langus, iiveldus, 3-nõrkus, kopsu- või ajuturse) 10000 m vajalik hingamisaparaat Aklimatiseerumine Er arvu suurenemine, kohanemine hüpoksiaga; ülespoole liikumine 300 m päevas, magama madalamale Sukeldumine Rõhu tõus 1 atm/m Gaaside lahustuvus paraneb, maht kahaneb, lämmastik või esile kutsuda kiidihik liinarkoosisarnase seisundi, hapniku liig kahjustab närvisüsteemi
puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui –sageduse arvel – vererõhk tõuseb. Kõikide faktorite koosmõjul võib tarbitud hapniku ületada kuni 20 korda puhkeoleu hapniku tarbimist. Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate. Kuna õhurõhk langeb, siis hapniku osarõhk langeb, samas atmosfääriõhu koostis ei muutu. Mägitõbi – tekib treenimata inimesel, kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga. Kaasnev peavalu, iiveldus, südamepekslemine, üldine töövõime langeb. Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates mingeid kõrvalmõjusid ei avalda)
hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui – sageduse arvel – vererõhk tõuseb. Kõikide faktorite koosmõjul võib tarbitud hapniku ületada kuni 20 korda puhkeoleu hapniku tarbimist. Merepinnal olevast õhurõhust madalama ja kõrgema rõhu juures: Madalam: puutume kokku kõrgmäestikes ja kõrglendudel, kui ei kasutata hingamisaparaate. Kuna õhurõhk langeb, siis hapniku osarõhk langeb, samas atmosfääriõhu koostis ei muutu. Mägitõbi – tekib treenimata inimesel, kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga. Kaasnev peavalu, iiveldus, südamepekslemine, üldine töövõime langeb. Kõrgem: puutume kokku vee all. 10 m veesammas põhjustab 1atm võrra rõhu tõusu. Kõrgema rõhu all hingates lõhustub lämmastikku (mis merepinnal olevas õhus sissehingates mingeid kõrvalmõjusid ei avalda) kudedes rohkem ja see kutsub pikaajalisemalt esile kohatu
annaabi.ee 
