ülesandeid, on tagajärgedeks tervisehäired ja surm. d. Kirjuta, mis avastuse tegid James Watson ja Francis Crick. Avastasid DNA struktuuri 2. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Täida tabel. DNA RNA Lühendile vastav nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Koostises olev suhkur Desoksüriboos Riboos Lämmastikualused Adrenaliin, guaniin, tsütosiin, Adrenaliin, tsütosiin, guaniin, tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, C, G, U) Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheelis kuju vastab ülesandele. Võib
DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on kokku pandud nelja tüüpi monomeeridest – desoksüribonukleotiididest. DNA-s on 4 lämmastikalust ning nukleotiidid on nimetatud nende järgi: • adeniin - A • tümiin - T • tsütosiin - C • guaniin – G. Kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, paarid moodustuvad: A ja T ning G ja C RNA – (Ribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s lämmastikualused: A, U (uratsiil), C, G – paarid A ja U ning C ja G. Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA (mRNA – 5 %) - toob ühe geeni info rakutuumast välja, ribosoomi. 2. Transport RNA (tRNA – 15 %) - toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi - RNA (rRNA – 80 %) - on ribosoomi ehitusmaterjal. Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes rakkudes? – rakutuumas Kromosoom – rakutuuma element. - On kromatiinist (DNA ja valkude kompleks) moodustunud kepikujulised
1 glükoosi molekul annab 38 ATP molekuli. Füüsilise pingutuse korral rohkem ATP-sid. ATP moodustub glükoküüsi, käärimise, fotosünteesi ja hingamise käigus. Adenosiinfosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui molekuli koostisse kuulub kaks fosfaatrühma, siis nim. ühendit adenosiindifosfaadiks(ADP). Erinevad lämmastikualused: · GTP(valkude süntees). · ATP, GTP, CTP ja UTP kasutatakse nelja ribonukleotiidi RNA sünteesiks. Erinevad üksteisest lämmastikualuse poolest. RNA sünteesil eraldub neist kaks fosfaatrühma ja sünteesitavasse RNA ahelasse jäänud ühe fosfaatrühmaga nukleotiidid(RNA monomeerid). · ATP, GTP, CTP ja TTP kasutatakse nelja desoksüribonukleotiidi DNA sünteesiks. DNA kahekordistumisel kasutatakse neid, sünteesi käigus eralduvad
süsivesikuid 15,2 g Energia = (4,7x 17,6 + 1,8x38,9 + 15,2x17,6) x 1,5= 630 kJ ATP ehk adenosiintrifosfaat Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis o kõigi rakkude metabolismis. ATP molekuli ehitus: 3 fosfaatrühma lämmastiku adeniin riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P -> ATP +30 kJ/mol energiat Teised makroenergilised ühendid Erinevad lämmastikualused: GTP CTP TTP UTP Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valusünteesil. FOTOSÜNTEES Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – KLOROFÜLL, mis paikneb taimeraku KLOROPLASTIDES. Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO₂-st ja H₂O-st orgaanilisi üheneid (glükoosi jt.) 6CO₂+12H₂O->6 O₂↑+C₆H₁₂O₆+6H₂O ESIMENE 1. VALGUSTAADIUM 2
lihastes, nahas, küünte ja juuste valkudes. Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas. P ehk fosfor moodustab vähem kui 2% põhibioelementide koguhulgast. Fosfor on üks osa orgaanilistest ühenditest, mis osalevad keemilise energia salvestamisel ja ülekandel toimuvates reaktsioonides, näiteks ühendite ATP (lämmastikualused, adeniin, suhkur, riboos, 3 fosfaatrühma) ja ADP (lämmastikualused, adeniin, suhkur, riboos, 2 fosfaatrühma) loomisel. Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+ ehk kaltsium on levinuim mineraalaine inimorganismis, tasandab südame rütmi, vähendab unetust; normaliseerib kesknärvisüsteemi ja lihaste ärrituvust; vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; kindlustab veresoonte
Watsoni ja Fr. Crick-i poolt. DNA struktuuriks on BIHEELIKS Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid. Kui ühes ahelas on A, siis teises on T Kui ühes on G , siis teises on C Paare ja ahelat hoiavad kos vesiniksidemed. DNA molekul asub kromosoomides, misa asuvad rakutuumas. DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL) RNA-d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Trransport RNA( tRNA) toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA (rRNA) ribosoomi ehitusmaterjaliks DNA-Desoksuribonukleiinhape 1)Milline tähistus on järgmistel anorgaanilistel ainetel? a)Ca-luukoe koostises b)K-vajalik närviimpulsside tekkeks
Muna 11. Valgud 12. 8 13. Aminohapped 14. Peptiidside Nukleiinhapped Nimetus tuleb sellest, et nad avastati raku tuumast. Ladina keeles on rakutuum NUCLEUS. J.Watson ja Fr.Crick avastasid DNA ehituse 1954.a. A-T C-G Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõigi valkude ehitus. DNA TÄHTSUS: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikualused A U C G RNA Realiseerib päriliku info ehk valmistab valgud. On antud üks DNA ahel, kirjuta kõrvale teine ahel. 1.Ahel - C C A T G T G G A 2.Ahel - G G T A C A C C T Millised ül on järgmistel orgaanilistel ainetel Ca- hoida korras (tugevad) hambad ja luud K- Närvi impulsside tekkeks Fe- Vere punalibledes transpordib hapniku I on Kilpnäärmes Mg- Lihaste normaalseks tööks 2. Nimeta monosahhariidid (lihtsuhkrud). (4) - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur...
väliskeskkonnast rakku) IIIS virulentseteks rakkudeks põhjustas DNA. Kui preparaati töödeldi ensüümiga, mis lagundas DNA (DNA-aas), siis transformatsiooni ei toimunud (RNA-aasi ja proteaasiga toimus). Samuti on tõend ka see, et kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud rakupinnale ja rakku siseneb ainult DNA. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA 5 süsinikuline suhkur, desoksüriboos. Lämmastikualused on A-T ja G-C. DNA on histoonide abil kokku pakitud. Enamus elus aine DNA on B-DNA vormis, millel on üks kaksikheeliksi pööre. Olemas on ka tihedam A-DNA ning vasakule pöördub Z- DNA. RNA 5 süsinikuline suhkur riboos, lämmastikualused on A-U ja G-C. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus vesiniksidemed moodustuvad lämmastikaluste vahel üheselt. 2
Nukleotiidid muudustavad pikki ahelaid. Igas nukleoituud koosneb kolmest komponendist: · Viiesüsinukuline suhkur (pentoos) DNAs- desoksüriboos ja RNAs- riboos · Lämmastikualus · Fosfaatrühm DNA 4 lämmastikalust: A-adeniin G-guaniin T-tümiin C-tsütosiin Bihelliksi ehituslik eripära: Koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje). · Ahelad seonduvad lämmastikualuste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikualused (A ja T) ( G ja C) komplementaarsed. DNA ülesanded organismis: · Kromosoomide põhiline koostisosa · Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele RNA ehitus: · (A ja U) (G ja C) · U-uratsiil RNA 3 erivormi: · mRNA (5%) informatsiooni RNA info toimetamine RNA-lt valgu sünteesimise kotha · tRNA (15%)- transport RNA aminohapete transport · rRNA (80%)- ribosoomi RNA
annaabi.ee 
