vase- ja ks, ravimiseks soojendamisel tsingimaakid palude es. Saadakse metallidega vasetööstuse kõrvalproduk tide rafineerimise l Lämmas Värvitu, lõhnatu Saadakse NH3 tootmine N2 Nitriidid. Enim tik gaas, õhu tööstuses Ammoniaak erakordselt kasutatav nitriit on peamine vedela õhu lahustina, stabiilne. NH3(ammoniaak), mis komponent fraktsioneeri külmutussead Kõrgel temp on iseloomuliku
o Metaani ° eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest.(28%) (riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust) ° paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) ning prügilatest.(10%) ° moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.(33%) Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Lämmas t i koks i i di d o Lämmastikoksiidid (NO2) ° moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), ° tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. ° paiskuvad atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. ° eralduvad biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. Fr e ooni d o Freoonid eralduvad ° aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), ° külmikute ning külmutussüsteemide,
13,1 arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03010303?txtid=2952&get=0 74,92 93,1 179,68 Vee eutrofeerumist põhjustavate lämmas 80% 60% 40% 20% 0% Põllumajandus
hapnik ja süsinikdioksiid. Inimene vajab rahulikus olekus 300 l hapnikku ööpäevas, kehalise töö korral suureneb hapnikuvajadus 10...15 korda. Seejuures hingatakse välja süsinikdioksiidi (CO2). Eluruumis ei võiks CO2 olla rohkem kui 0,1% mahu järgi. Süsinikdioksiidi sisaldus inimese poolt väljahingatavas õhus on üle 100 korra suurem kui välisõhus. Tabel 1.3. Maalähedase õhu koostis mahuprotsentides Hapnik Lämmas- Süsinik- Argoon Neoon Heelium Gaas tik dioksiid O2 N2 CO2 Ar Ne He % 20,93 78,10 0,03 0,93 0,002 0,0005 Moolmass, kg 32,0 28,0 44,0 39,9 11 Praktiliseks kasutamiseks võime eeldada, et niiske õhk käitub kui ideaalne gaas ja
õlleraba ja muud orgaanilised heitmed või tootmise kõrvalsaadused, turvas jms. Et saada kvaliteetset komposti, tuleb luua orgaanilist massi lagundavatele mikroobidele (bakteritele, seentele, vetikatele, algloomadele) parimad elutingimused (sobiv niiskus, temperatuur, reaktsioon ja toiteelementide tasakaal). Lämmastikuvaeste jäätmete kompostimisel on vaja lisada kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid (1 ts komposti kohta 0,7–1,0 kg lämmas- tikku). Kompostimisel muutuvad orgaanilises aines sisalduvad taimetoitained kergesti omastatavaiks ning hävivad haigusi tekitavad mikroobid, helmintide munad ja umbrohuseemned. Komposti liik ja väärtus olenevad kasutatud ainesest ja valmistamise tehnoloogiast. 19 Kasutatud kirjandus: 1. Hortese koduleht: http://www.hortes.ee/?op=body&id=75&art=209 2
üldisi tootmistingimusi isel. näitajad (kogutoodang 1 ha põllumaa kohta, toodangu müük 1 ha kohta jne); 3)tootmismahtu isel.näitajad (kogusaak, kasvupind); 4)spetsialiseerumise taset isel.näitajad (tk-se osakaal kogu ev-te müügimahust, teravilja kasvupinna osakaal külvipinnast). 7.Põhilised tk-se intensiivsust isel. näitajad. Maa hindepunkt, a-ta, spetsialiseerumine, kasvupind (ha), kasvupinna osakaal kogukasvupinnast %-na, orgaaniline väetis tonnides ha kohta, lämmas-tikväetis tonnides ha kohta, fosfor ja kaaliumväetis, tk-s saaduste müügi osakaal kogumüügist %-na. 8.Millised on külvipindade statistikas kasut-d põhi-lised arvestuse kate-gooriad. seemendatud pind, külvipind, kasvupind, koris-tuspind, tegelikult koristatud pind 8a. Millised on kogu-saagi ja saagikuse stat. kasut-d põhilised arves-tuse kategooriad? *kogu-saak ja saagikuse prognoos; *bioloogiline kogusaak ja saagikus; *kogusaak ja saa-
Põhimureks pikriinhappe juures on tema kalduvus moodustada ohtlikult tundlikke ja ebastabiilseid pikraatsooli, nagu naatriumpikraat. Seetõttu viiakse ta tavaliselt ohutumasse vormi, nagu näiteks ammooniumpikraat, mida nimetatakse ka D-lõhkeaineks. Terrorist kasutab selle valmistamiseks ilmselt järgnevat moodust: MATERJALID: VAHENDID: Fenool 9,5g .; kontsentreeritud väävel- 500 ml. plasku; reguleeritav põleti, 1000 ml. mensuur või muu hape 12,5 ml.; kontsentreeritud lämmas- keetmiseks sobiv nõu; lehter; filterpaber ja klaasist segamispulk tikhape 38 ml. ja destileeritud vesi. 1) Pange 9,5g. fenooli 500 ml. plaskusse ja lisage ettevaatlikult 12,5 ml. kontsentreeritud väävelhapet, segage. 2) Laske 1000 ml. mensuuri 400 ml. kraanivett ja ajage vesi kergelt keema. 3) Soojendage 500 ml. plasku kuuma kraanivee all, asetage see keevasse vette ja jätkake fenooli ja happe segamist umbes pool tundi. Poole tunni möödudes võtke plasku välja ja laske umbes
annaabi.ee 
