Mood 1920-1930 Mairit Lain Naistemood 1920. aastal Õrnema soo seelikud muutusid lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiste riietus ei rõhutanud enam naiselikkust. Naistemood 1930. aastal · Geomeetrilised jooned muutusid veidi pehmemaks. · Riietusse ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted. Naiste soengud 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. 1925. aastal muutus juuste lokkimine igapäevaseks. Meestemood 1920-1930 Fraki asemel hakati eelistama smokingut. Torukübar asendus viltkübaraga. Kasutatud kirjandus · Mood http://et.wikipedia.org/wiki/Mood vaadatud 05.11.2013 · Mood 1920-1930 http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1920-1930-moo vaadatud 05.11.2013 · Värä, E; Tannberg, T: Pajur, A. Lähisajalugu. Avita. 2004. lk 64. Tänan vaatamast!
Suur tööpuudus, mis sundis inimesi linna elama minema Sellega ei kaasnenud tööstuse kasv, selle põhjuseks oli pealmiselt põllumajandus saaduste välja viimine Kolmas maailm tänapäeval Külma sõja aegne kahepooluseline maailm lakkas olemast Riikide jaotus kolme rühma kaotas tähtsuse Mitmed Aasia riigid saavutasid viimaste aastakümmnete jooksul hämmastava majandusliku edu Kasutatud allikad et.wikipedia.org/wiki/AK-47Google.com Lähisajalugu II OSA http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kolmas_maailm_liisaojakoiv.htm Google.com (Pilt: Bokassa)
Lähisajalugu, Töövihik 9.klassile 15.Maailm pärast Teist Maailmasõda. Kahepooluselise maailma jagunemine 1. Vasta küsimustele tabeli ja teksti alusel Mis riikide sõdureid hukkus Teises maailmasõjas kõige rohkem? Millest see tulenes? Saksamaa, NSVL, Jaapan. Sest nad olid kolm peamist riiki, kes sõdisid ning nad koondasis enda alla teiste riikide sõdureid. Mis riikides hukkus kõige rohkem tsiviilelanikke? Miks? Saksamaa, Poola, NSVL, Jaapan, Jugosloovia. Sest sõjategevus oli suurim, nende aladel Miks oli hukkunute arv kõige suurem NSVL? Sest NSVL olid kõige suuremad valed. Millised rahvad kandsid Teises maailmasõjas protsentuaalselt kõige suuremaid kaotusi? Poolakad, jugoslaavlased ja NSVL rahvas ning sakslased Miks vähenes Eesti elanikkond? Sest eestlased põgenesid punaarmee eest teistesse riikidesse paremat elu otsima. 2. Täida lüngad. 1.Jalta 2.Potsdoni 3.1951 4.San Francica 5.esialgu 6. NSVL 7. USA 8.Prantsusmaa 9.suurbritannia 10. Sa...
Loo sisuks on Manon Lescaut' ja sevaljee Grieux` traagiline armastuslugu. ,,Manoni" esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui muusika. Loomulikult oli ka muusika tasemel ning põnev- vaiksemad põnevust tekitavad kohad, kiired ja dramaatilised muutused, võimsad kooristseenid jne- kuid üleüldiselt jäi muusikast üksluine mulje. Samas hoidis see suurepäraselt pinget, mis kogu Wallenbergi põnevat saatuselugu saatis. Lavastuse
Dortmundi ooperiteatri toonaselt pealavastajalt John Dew'lt. Tüüris äratas see kohe huvi: loos on tema sõnul ooperile kohast ainet ja mõõdet, siin on tugev kangelane, kelle saatus suubub hämarusse. Tüüri köitis seegi, et Wallenberg oli reaalselt eksisteerinud isik, samuti võimalus panna möödunud sajandi kaks kurjusereziimi- natsism ja stalisism- samadele kaalukaussidele. Ka minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui muusika. Loomulikult oli ka muusika tasemel ning põnev- vaiksemad
Sademeid esineb Põhja- Saksamaal 600- 800, mägedes aga üle 1000 mm aastas. Kõige madalam temperatuur Saksamaal on mõõdetud Funtensees 2002 aastal, siis oli seal – 46 °C ja kõrgeim Perl- Nenningis 2003 aastal kui temperatuur tõusis 48,8 °C Vaatamisväärsused: Berliinis on vaadata nii üht kui teist. Linnas on üle 170 muuseumi ja galerii erinevatel teemadel. Näha saab 20. Sajandi ja nüüdiskunsti, Vana- Egiptuse ja Sakasamaa pealinna kaug- ja lähisajalugu, tehnoloogiat, india kunsti ja euroopa kultuuri. Berliinis on ka Vana- Rooma stiilis triumfikaar. Berliini müür: Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa demokraatlikust vabariigist. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga
Kõige tuntum on kindlasti Sara Hildeni Kunstimuuseum. Muuseum on põhiliselt keskendunud oma 2000 teose uurimisele ja eriti Soome vanema kunsti tutvustamisele. Peale selle korraldatakse siin iga-aastaselt rahvusvahelisi näitusi. 1904. aastal loodud Häme muuseum on Tampere vanim. 80ndatel suleti see kaheks aastaks, et hooneid taastada nende esialgsel kujul. Tamperes, Tööväe Maja saalis asub ka maailma ainus Lenini muuseum. See on keskendunud Tampere ja Soome lähisajalugu mõjutanutele aastatele. Üks kõige populaarsematest atraktsioonidest on Muumi Muuseum. See asub Metso raamatukogu alumisel korrusel. Tamperes on muidugi veel väga palju muuseume, näiteks Haihara nuku- ja rõivamuuseum, Soome kooliajaloo muuseum ja Tampere loodusmuuseum. (Pärl-Lõhmus 1994: 94,95,96; Finland, Tampere 2000: 82) Iga aasta märtsikuu teisel nädalal korraldatakse Tamperes Tampere Rahvusvaheline
1050 - 1800 EelRooma 500 eKr 50 pKr Rooma rauaaeg 50-450 pKr 5. Ajalooline aeg ja selle periodiseerimine: a. Ajalooline aeg periood keskaja algusest kuni tänapäevani, seda aega uuritakse põhjalikult kirjalike allikate toel. b. Perioodid: · Keskaeg Ristisõjast (12. saj lõpust) kuni Liivi sõjani (1561) · Uusaeg Liivi sõjast (1561) kuni Eesti iseseisvumiseni (1918) · Lähisajalugu alates Eesti iseseisvumisest (1918). Eesti kiviaeg 1. Mesoliitikum (u. 9000-5000 eKr) a. Asulapaigad: · Pulli (u. 9000 eKr) Pärnu jõe ääres. · Kunda Lammasmägi (u. 8000 eKr) · Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel.
1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keeles. 1656 kolis Tallinnasse,m 1699 koliti Pärnusse
annaabi.ee 
