Teoses väljendub ka see, et tuleb ette abiellumist valedel tingimustel. Näiteks Mrs. Bennetile oligi peamiseks, et tema tütred abielluksid kõrgemasse seltskonda kuuluvate inimestega, kellel oleks palju raha. Teoses arutas autor mitu korda ka seda, et mis põhjustel Wickham abiellus Lydia Bennetiga, kui ilmselgelt tal tema vastu ülisuuri tundeid ei olnud. Samuti ei olnud loota Lydia kaudu saada suure varanduse omanikuks. Selgus aga, et Wickham abiellus Lydiaga, sest Mr.Darcy oli talle selle hüvitanud ja ta väitis, et ta tegi seda kõike Elizabethi pärast. See raamat on väärtustest. Sellele ajastule olid omased kindlad väärtused ja normaalid, mille vastu ei tohtinud eksida. Kui seda aga siiski tehti, siis rääkis sellest terve ümbruskond ning teguviisi laideti suurelt maha. Lydia ärajooksmine koos Wickhamiga tekitas suurt kära ja vastukaja. Selle peamiseks põhjuseks oli see, et polnud kindel, kas noored otsustavad ka abielluda
Lavale me minna kahjuks ei tohtinud. Käisime ka kingsepa ruumis, kus valmivad kõik vajaminevad jalanõud, nägime kus tehakse parukaid, vuntse ja habemeid. Nägime grimmi tuba ja maalrite töötuba, kus nägime ka üht tüdrukut parajasti puitplaate marmori sarnaseks värvimas. Lydia rääkis reeglitest, mida peavad esinejad järgima, alkoholi tarbimine ja proovidesse hilinemine on rangelt keelatud. Lõpuks ringkäiguka lõpule jõudnud, läksime tagasi alla fuajeesse ning jätsime hüvasti Lydiaga. Ringkäik sai läbi kell 10.00. Õpetajad ütlesid, et meil on tundaega vaba aega ning võime sellega teha mida tahame, aga tunni pärast peame uuesti platsis olema. Aja tegime parajaks Solarise Keskuses. Kell 11.00 olid kõik kogunenud Estonia ette. Kui ka õpetaja Anne Kruuse saabus, hakkasime läbi vanalinna Niguliste poole liikuma. Niguliste Kunstimuuseumi jõudes panime garderoobi ära joped ja kotid ning läksime giidi juhatusel edasi. Jagunesime taas kord kaheks grupiks. Giid
1869 tegeles Koiduka esimese üldlaulupeo ettevalmistamise ja läbiviimisega. Peol kõladis koidula luuletused nagu ,,Sind surmani" Sind surmani küll tahan Ma kalliks pidada Mu õitsev eesti rada Mu lehkav isamaa ,,mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma , mu ülem õnn, Mu õitsev eesti maa! Lydia elu Kroonlinnas 1873-1886 Abikaasa: Eduard Mihkelson (1845-1907) sõjaväe ja naistearst. Abiellusid 1873. Kroonlinna kolisid Lydiaga sellepärast, et Eduardile pakuti seal tööd. Lapsed: pojad Hans Voldemar (1874-1878 ) suri leetrite tõttu,Max (1884)oli elamisvõimetu. Tütred Hedwig-Hedda (1876-1941), Anna(1878-1965), Reisis Austriasse ja Saksamaale. Saksamaal olid ta peamiseks huviobjektiks Goethe töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kuna talle ei meeldinud kodust kaugel olla, kirjutas luuletusi koduigatsusest ,,igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa!
uuesti kohtab hr Darcyt. Seal olles süvendub Elizabethi positiivne arvamus Darcyst, sest viimane ei näita märkigi algsest ennasttäis suhtumisest ega käitumisest. Koju naastes avastab Elizabeth, et tema noorim õde Lydia on hr Wickhamiga ära põgenenud. Tema onu ja tädi juba otsisid paarikest Londonist ning pärast nende leidmist lahenes olukord tuli välja, et hr Darcy oli teinud heateo ja aidanud maksta Wickhamil kaasavara, et abielluda Lydiaga. Elizabeth hakkab juba Darcy abieluettepanekust keeldumist kahetsema. Härra Darcy tädi leedi Catherine de Bourgh saab Darcy kiindumusest Elizabethi vastu teada. Ta tuleb tüdrukut hirmutama, et ta Darcy oma peast välja viskaks ega mõtleks nii sobimatule ühendusele, eriti kui leedi Catherine härra Darcyle oma tütart Anne'i oli plaaninud mehele panna ning Elizabeth sellest teadlik oli. Pärast Elizabethi ähvardamist kannab leedi Catherine kogu loo ka Darcyle ette, kaasa arvatud
1871 aastal asusid Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ,,Eesti Postimeest" salaja toetama. See tõi kaasa ka suurema mõju ajalehe üle. Kui Jannsen vabastas ametist Jakobsoni, kellega tal juba varem teravad lahkhelid olid valitsenud, nõudsid sakslased ka tugevalt eestimeelse Jakob 5 Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et ,,Sakala" nii populaarne oli, hakkas Jannseni tähelend vaikselt lõppema
kartes saksa poolega kokkuleppele jõuda. 1871 aastal asusid Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ,,Eesti Postimeest" salaja toetama. See tõi kaasa ka suurema mõju ajalehe üle. Kui Jannsen vabastas ametist Jakobsoni, kellega tal juba varem teravad lahkhelid olid valitsenud, nõudsid sakslased ka tugevalt eestimeelse Jakob Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et ,,Sakala" nii populaarne oli, hakkas Jannseni tähelend vaikselt lõppema. Ise kirjutas ta
poolega kokkuleppele jõuda. 1871. aastal asusid Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ,,Eesti Postimeest" salaja materiaalselt toetama. See tõi kaasa ka suurema mõju ajalehe üle. Kui Jannsen vabastas ametist Jakobsoni, kellega tal juba varem teravad lahkhelid olid valitsenud, nõudsid sakslased ka tugevalt eestimeelse Jakob Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et ,,Sakala" nii populaarne oli, hakkas Jannseni tähelend vaikselt lõppema. ESIMENE EESTI ÜLDLAULUPIDU
vaid ka armastab. ( Goldmund on väga suure muutuse läbi teinud pärast kloostrist lahkumist. Seal oli ta kaalutlev ja jumalakartlik, patust hoiduv nooruk, ent väljaspool kloostrit muutust ta seelikukütiks nagu Lydia ütles, ning jahtis vaid naisi ning armastust.) Goldmund armus Lydiasse tõeliselt, nägi temas seda sama hinge mis oli kunagi temas olnud. Goldmund imestas, miks ta ikka veel seal mõisas on ja salaja Lydiaga kohtub. Ta mõistis, et on nende nädalatega vanemaks ja küpsemaks muutunud. Ühel ööl, kui Lydida oli järjekordselt Goldmundi toas, tuli sinna Julie, kelle peal oli algusest peale puhanud Goldmundi silm ja keda ta oli ihaldanud. Ähvardades Lydia ja Goldmund isale üles anda, lubati Juliel jääda koos nendega voodisse. Goldmund erutus sellest ning muutis sellega Lydia armukadedaks. Hommikul rääkis Lydia isale kõik ära, jättes välja Julie. Rüütel käskis Goldmundil endaga
ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna juures, kes iial minu omaks ei saa. Vabanda, Bee. Ma olen jälle endasse süvenenud. Ma tean , et olen üks suur tita, aga mu südant närib uss. Ma vihkan üllatusi. Oled kallis ja ma tunnen sinust puudust. Carmen. 1.2
kestis kaheksa aastat (1864-1872), kirjutas ta ulatuslikuma ja parima osa oma toodangust umbes 200 luuletust, üle 50 proosateose ja kolm näidendit (Mihkla 1965: 203). 11 Tartus kohtas lembelaulik ka oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kes oli rahvuselt lätlane ja pärit Lõuna-Eestist, ent see ei olnud "armastus esimesest silmapilgust", sest Koidulal olid tunded ka soome rahvusest Antti Almbergi vastu. Aga kuna mees soovis Lydiaga hoida tugevat sõprust, otsustas naine abielluda E. Michelsoniga (19.veebruar 1873). Viimast korda kolis Lydia Koidula 1873. aastal, kui ta asus koos mehega Kroonlinna elama. Need aastad olid Lydiale kõige sündmusrikkamad nii heas kui halvas mõttes. Kroonlinnas sündisid tema lapsed. Esimene poeg, Hans- Voldemar nägi ilmavalgust 1874. aastal , kuid haigestus 4-
annaabi.ee 
