on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kõhr kude jääb kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad. Luud katab pealt õhuke luudümbris, mis ühendab seda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke. Luukude uueneb kogu elu. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama. Luu kasvab kokku ka siis, kui tema murdnud otsad on nihkunud, sellepärast on oluline, et art paneks luu õigesse asendisse
kaasa see, kui liiga vähe tarvitatakse piima, keefiri ning jogurtit ja ülearu juuakse hapusid mahlu ja musta kohvi. Selle tulemusena ei saa organism piisavalt kaltsiumit. 16. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade lude otsas kõhrest kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jaguneemise tõttu kasvab luu pikemaks. Lastel asendub kõhrkude luukoega, toimub luustumine. Luud kasvavad 20nda eluaastani. 17. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumsoolad ja vitamin D. 18. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus. Sellest seespool paikneb pehmem käsnjas luukude- käsnollus. 19. Osa luid on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks ning tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. 20. Punane luuüdi on verelooneelund, kollane on rasvade tagavara. Kollane luuüdi on pehme kude, kuid punane mitte. 21. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta.
Kasvutsooni laius on muutumatu, aga selle koosseisu lisandub pidevalt uusi kihte. Pikisuunas kasvades lisatakse kasvutsooni uusi kõhrelisi kihte ja samal ajal paigutatakse vanematesse luustumistsoonidesse mineraalaineid. Erinevas tempos kasvavad luud pikkuses umbes kahekümnenda eluaastani. Seejärel kasvutsoonid luustuvad ja keha pikkus fikseerub. Tugevad löögid võivad kahjustada laste luude kasvutsoone. Luude normaalseks luustumiseks vajab organism piisavas koguses kaltsiumit ja D-vitamiini. Luud katab õhuke kahekihiline sidekoeline luuümbris. Luuümbrise väline kiht ankurdab kõõluseid ja sidemeid luuga. Sisemine kiht toodab luuainest, kasvatades nii luude läbimõõtu (paksust). Vajavad ju pikemaks kasvavad luud juurde tugevust. Luude kasv paksuses lõpeb samal ajal koos luude kasvuga pikkuses. Kuigi luude kasv seiskub täiskasvanueas, toimub elu lõpuni luumaterjali asendumine
1) Vitamiine peab inimene saama toiduga, või mikroorganismide abiga. Teatud juhtudel süneesib ise (A ja D vitamiin). 2) Ööpäevas vajatakse mg...mikrogrammides 3) Organismis on vitamiinivarud (mõnest nädalast kuni aastani) 4) Vitamiinid veotoime realiseerub koos ensüümidega 5) Vitamiinidel on ka teisi funktsioone (paljud vitamiinid on antioksüdandid takistavad hapniku osküdeerivat mõju; vitamiinid on olulised ka arenguprotsessides näiteks vitamiin D on vajalik luustumiseks) Vitamiinid: 1) Rasvlahustuvad A, D, E, K, Q 2) Vesilahuvtuvad B rühm B1-B15, C, H jne Häired 1) Vaegus a) hüpovitaminoos (osaline ajutine puudus) tagajärjeks on üldiselt pöörduvad häired (väsimus, lihasvalud, töövõime langus= kevadväsimus); b) avitaminoos vitamiini pikaajaline täielik puudumine, tagajärjeks pöördumatud haigusnähud ja surm (vitamiin C -> skorbuut, tekivad sisemised verejooksud, kuna
Vananedes suureneb mineraalide sisaldus ja luud muutuvad hapramaks. Luude hõrenemine on haigus, mille puhul väheneb luudes mineraalainete hulk. Liiga hapud mahlad, kohv ja suitsetamine soodustavad luude hõrenemist. Inimese loote luustik koosneb peamiselt kõhrest, see soodustab sündimist ja võimaldab luude kasvu. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest kasvuvööndid. Lapse kasvades luustub enamus kõhrkoest, kasv peatub umbes 20. eluaastaks. Normaalseks luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja D-vitamiini. Luustumata jäävad luude liigesepindadel, kõrvalestas ja ninaotsas. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis moodustab uusi luurakke luude jämenemiseks ja uuenemiseks. Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mis luus olevate avade kaudu pääsevad luu sisemusse. Luu koosneb tihedast ja tugevast luukoest plinkollusest ja seespool olevast pehmemast käsnollusest. Luukoes olevate kanalite kaudu varustavad veresooned luukude toitainetega. Osa luid
Luud-luukude koosneb luurakkudest ja rakuvaheainest. Luukoed eristatakse: 1.)mineraalne osa (rakuvaheaine) ca, mg, p-soolad (ühendid) –annab tugevuse. 2.) orgaaniline osa (luurakud) - elastsed kiud. Valgud rasvad-annab elastsuse. Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d- vitamiini. Luu koostises eristatakse:1.luuümbris-luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke, ühendab luud ümbritsevaga. 2.plinkaine-tihe, jäik, annab tugevust. 3.käsnaine-poorne, hõre luukude, selles on luuüdi ja veresooned. 4.luuüdi-enamuse luude sees, luuüdi on kahte sorti: a.)punane luuüdi-vererikas, punaste vererakkude tootmiseks. B.)kollane luuüdi-rasvarikas varuaine. Osad luud on seest õõnsad- luustik kergem, annab vastuoidavust. Ülesanded:1
annaabi.ee 
