seljaaju. Lülisammas koosneb omavahel liigeste abil seonduvatest lülidest ja kõhretest, mida ümbritseb ja hoiab paigal lihaste, kõõluste ja sidemete võrgustik. Selline ehitus annab seljale ühteaegu nii tugevuse kui ka painduvuse. Tegemist on väga keeruka ja täpse konstruktsiooniga. Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. Lülisammas koosneb 34 üksteise peal pasiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhrelise lülivaheketaste e. diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus. Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllalti suurt koormust. Lülisamba funktsioonideks on 1.Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks 2.Teeb võimalikuks inimese püstise asendi
Kuuendas osas on tutvustatud võimalused, kuidas ennetada rühivigu. Viimane, seitsmes osa, on pühendatud haigete hingelisele rehabilitatsioonile. 2 1. LÜLISAMMAS 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. See koosneb 34 üksteise peal paiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhreliste lülivaheketaste ehk diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus. Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllaltki suurt koormust. Seetõttu on seljavalu väga sagedane vaevus.
Seedeelundkond on olemuslikult toru, mis kanaliseerib toidu suust pärakuni, tagades kasuliku osa imendumise ning ebavajaliku väljaheitmise. Seedekulgla Söögitoru alumisest osast kuni pärakukanalini on seedekulgla sein 4kihiline. Kestad: limaskest, limaskestaalune kude, lihaskest ja serooskest. Kõhukelme Keha suurim seroosmembraan ühekihilisest lameepiteelist ja sültjast sidekoest. Suuõõs Ümbritsetud põskedest, ees piiratud kõvast luulisest ja taga pehmest lihaselisest suulaest. Vooderdatud limaskestaga. Süljenäärmed nõristavad sülge, mis niisutab ja puhastab limaskesta, vedeldab, lahustab ja töötleb keemiliselt toitu. Süljeeritus hoiab suuõõne, keele, huulte ja söögitoru limaskesta niiskena süües ja söögiaegade vahepeal. Päevane süljeeritus: 1000-1500 ml. Keel Sisemised ja välimised keelelihased liigutavad keelt külgedele ja eest taha suunas, manööverdavad
4. välimine rakutuumade kiht 5. välimine põimikkiht – meelerakkude tsentraalsed jätked 6. sisemine rakutuumade kiht – bipolaarsete neuronite tuumad 7. sisemine põimikkiht – bipolaarsete neuronite aksonid 8. ganglionirakkude kiht – multipolaarsete neuronite tuumad 9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani). Vestibulaarastrikust on eraldub vestibulaarmembraani abil eraldatud kolmnurkne teojuha (ductus cholearis). See on teo membranoosne osa. Corti organ paikneb basilaarmembraanil
väljastpoolt mõjuva õhurõhu, võimaldades neelamisel või haigutamisel rõhkusid ühtlustada. Sisekõrv Sisekõrv asub oimuluu siseosas ja sisaldab tigu (cochlea), milles asub tegelik kuulmiselund, kus asuvad kuulmisretseptorid. Samuti asuvad sisekõrvas esik ja poolringkanalid, milles paiknevad tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia
annaabi.ee 
