Gustav Suits Rahuliku loomuga Eesti luuletaja. Kes osales rühimtuses ,,Noor-eesti" . Ta kujundas eesti enesetunnetusliku mõttelüürika. Oma luuleteostes hindab ta kõrgelt loodust. Esiluulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Tuli ja tuul". Teda peetakse inimeseks kes oli Eesti iseseisvuse idee autor. Koolides pani rõhku keeleõppele, kuid ladina keel jäi talle eluks ajaks arusaamatuks. Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta
Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil linnast väljas. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera otstarbekas kasutamine ja selle mitte reostamine, kuid juba siis hakkasid inimesed mugavduma:
Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, Kitkub ja katkub veel viimaseid külemtand lilli, Hullab ja möllab ja tantsib ja ulud kui hunt üle nurme. (,,Sügisemaru") Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" (,,Laululind") Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera säästmine ja selle mitte reostamine, kuid iga aastaga
Prometheus varastas aga inimkonna heaks tule tagasi ja karistuseks aheldati Prometheus Kaukasusse kalju külge ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima.Inimkonnale karistuseks saatis ta maale Pandora-imekauni, kuid pahelise naise, kellest said alguse inimkonna hädad.Kiri ja kooliharidus - kreeka tähestikuks sai "alfabeet" ja hiljem võtsid selle omaks ka teised riigid.Keskajal loodi selle põhjal slaavi kiri.Tänu lihtsusele läks alfabeet juba pärast valmimist käibele luuleteostes ja seadustes.Kirjutati savinõudele ja kirja eesõigus sai omaks ka lihtrahva hulgas.Kreekashoolitseti enamasti koolihariduse eest.Poiste harimisega tehti algust seitsmeselt.Rikkamatel käisidkodus pedagoogid ja vaesemad saatsid lapsed kooli.Seal õpetati enamasti lugemist, kirjutamist, muusikaalgeid jatähtsamat kreeka luulest.Enamuse haridus jätkus gümnastikaga.Tüdrukute kasvatamine oliaga täiesti iga pere enda asi ja tavaliselt ei ulatunud see kaugemale kui
Kogu kultuur ja kirjasõna baseerus alfabeetale nagu nimetati Kreeka tähestikku. Esimesena maailmas võimaldas see üles kirjutada enam-vähem kõik häälikud täpselt sellises järjekorras, nagu nad kõnes ette tulid.Seetõttu sai seda hõlpsasti kohandada ka teistele keeltele. Koolihariduse eest hoolitsesid enamasti Kreeka linnriigid. Hariduse hulka kuulus peale kirjatarkuse ka lugemist, muusika algeid ningkatkeid tähtsamates kreeka luuleteostes. Muistne Kreeka oli oma iseloomult linnaline. Tüüpiline oli polis ehk kreeka linnriik. Kreeka elu ja kultuuri peetakse kõrgelt arenenuks, sest: 1. 2. 3. 4.
Alles hiljuti oli filosoofiakateedrit juhatanud Hegel; õigusteaduskonnas pidas loenguid üks silmapaistvamaid saksa juriste E. Gans. ( Sealsamas: 23) Berliinis elas Marx esialgu üksildast elu. Siin töötas ta veel pingelisemalt kui Bonni ülikoolis. Üheks selle tulemuseks, lisaks kolmele vihikule, mis olid täis Jennyle pühendatud sonette ja teisi luuletusi, olid küllaltki rohkearvulised laulud, ballaadid, romansid, epigrammid. ( Sealsamas: 23) Paljudes oma luuleteostes maksis noor Marx tribuuti revolutsioonilisest romantismist kantud mässumeeleoludele. Ta proovis jõudu ka draamazanris ja isegi satiirilise romaani zanris, kuid kõik need katsed jäid pooleli. Sellest kõigest, mis Marx luulezanris oli kirjutanud, avaldati vaid tema ,,Raevukad laulud" 1841. aastal ajakirja ,,Athenäum" veergudel. ( Fedossejev et al. 1972: 24) Marxi peamiseks tegevusalaks Berliinis oli siiski teadus. Säilinud kirjas oma isale
annaabi.ee 
