levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta asutas eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees (1857), milles toetas rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja haris inimesi igakülgselt. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse ja andis välja uue ajalehe Eesti Postimees. Tal oli toimetajana abiks tema vanem tütar Lydia, kes luuletajanimega Koidula sai tuntuks oma rahvuslike värssidega. 1865. aastal loodi Jannseni eestvedamisel Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sai eeskujuks paljudele sarnastel seltsidele üle kogu Eesti. 1869. aastal korraldati Tartus Jannseni juhtimisel pidu, kuhu kutsuti laulu ja pillikoore üle kogu Eesti I üldlaulupidu. Peol oli erakordselt tugev rahvuslik värving, lauldi rahvuslikke laule, rõhutati rahvuslikku ühtekuuluvust. Öeldi, et maarahvas laulis Tartus end eesti rahvaks.
................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. ELULUGU Lydia Koidula isa oli kirjanik Johann Voldemar Jannsen. Temalt sai ta ka oma esimesed kooliteadmised. Koidula ema oli Emilie Jannsen, kes oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ka eesti keelt
7. Kui Eesti oli vallutatud hakati näiliselt eesti rahva vabatahtlikku liitumist ,,NSV Liidu rahvaste vennalikku perre" teostama, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi agressioonis. Tallinna saabus 19. Juunil Leningradist Andrei Zdanov. Ta seadis sisse NSV Liidu saatkonna Pikal tänaval ja sealt hakati Eesti tulevikku suunama. Kõigepealt pandi kokku Eesti uue valitsuse koosseis. Zdanov esitas oma kanditaadid, kelle eesotsas oli Johannes Vares, luuletajanimega Barbarus. Riigipöördega kaasaläinuid hakati hiljem nimetama juunikommunistideks. 20.juunil korrldati mõned ,,tööliste" koosolekud, kus kutsuti üles 21.juunil meeleavaldusi korraldama. Need toimusid NSVLi soomusmasinate eskordi saatel. Tallinnas toimus miiting Vabaduse väljakul, mis läks edasi Kadriorgu presidendilossi ette. Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. Raua tänaval kõlasid juba lasud. 21.juuni kinnitas
Suri kõrgesse ikka jõudnud Kreutzwald, Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Enneaegselt lõpetas haigus Jakobsoni ja Lydia Koidula elu. Jakob Hurt ja Mihkel Veske olid asunud võõrsile. Eestlastel puudusid sihid ja rahva seas valitses peataolek. Paljud eestlased läksid omavahel ka võimu pärast kaklema ning see aitas ainult kaasa sellele, et venelased said rahulikult siin oma kanda kinnitada. Ado Grenzstein (luuletajanimega Piirikivi) jõudis isegi poliitilise kahekeelsuse ja venestamise õigustamiseni. 1893. aastal suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurilist arengut aga ei suutnud venelased piirata. Kultuurilised sündmused toimusid endiselt (rahvarohked üldlaulupeod aastail 1891, 1894, 1896). Jätkati ka rahvaluule kogumist. Hurdale saadeti kaastööd ligi 1400 inimest üle maa
uut valgust. Samal aastal ka Eero Salmelaise klassikalise maine saanud kogumik ,,Soome rahva muinasjutte ja lugusid". Oli alanud soomekeelse kirjanduse tulek. 1860 üliõpilane Alexis Stenvall sai Soome Kirjanduse Seltsi võistlusel näidendi ,,Kullervo" eest auhinna ja pääses avalikkuse ette. Neli aastat hiljem ilmus ta jälle kirjandusse: kahe teose ja nimega Aleksis Kivi Aleksis Kivi Alexis Stenvall (1834-72), luuletajanimega Aleksis Kivi sündis Nurmijärvel. Ülikooliõpingud (1859 65) ei viinud lõpueksamiteni, aga tõid tutvusringkonda oma aja keskseid kultuuritegelasi. Kivi toetasid Snellmann, Lönnrot, Cygnaeus, Julius Krohni isa kandis Kivi õpingukulusid. Sellest hoolimata oli puudus Kivi alaline külaline, 1870 paigutati vaimuhaiglasse, 1872 suri venna juures Tuusulas. Kivi loomisaeg kestis vaid mõne aasta, 1864-71. Nende aastate jooksul sündis 12 näidendit, luulekogu ja suur romaan
annaabi.ee 
