sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997 Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema juurde sisse astudes: "Tere hommikust" ning ei vahiks nurki mööda ringi. Vanaema elab metsa sees. Tekst luulelisem: "Veel oma tubli veerandtunni tee kaugusel metsa sees, kolme suure tamme all, seal seisab tema maja, allpool on pähklipuuhekid, seda sa ju peaksid teadma." Hunt viivitab Punamütsikest, juhtides tähelepanu kaunile maailmale nende ümber. Punamütsike korjab lilli, sattudes üha sügavamale metsa. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt vanaema voodisse magama. Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki. Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu.
läinud läbi. Tuvid laskusid Tuhkatriinu õlale ja olid seal terve pulmade aja. "Punamütsike" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Punamütsike viib kooki ja marjajooki Kook ja pütike võid. vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema Vanaema on haige. juurde sisse astudes: "Tere hommikust" ning ei vahiks nurki mööda ringi. Vanaema elab metsa sees. Teisel pool veskit, küla esimese majas. Tekst luulelisem: "Veel oma tubli veerandtunni tee kaugusel metsa sees, kolme suure tamme all, seal seisab tema maja, allpool on pähklipuuhekid, seda sa ju peaksid teadma." Hunt viivitab Punamütsikest, juhtides Hunt päris kuhu punamütsike läheb. Ja siis ütleb tähelepanu kaunile maailmale nende ümber. hunt et ta läheb ka vanaema juurde. Läksid mööda erinevat teed. Hunt mööda lühemat ja
väiksem. On tunnuseid millega luulet proosast eristada: rütm, värss, riim. Vanasti räägiti luulest kui seotud-, proosast kui sidumata kõnest. Luule jaotatud värsiridadeks, proosa peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat ,,normaalseks" ja luulele omistame mingi ,,nõksu", ajalooliselt oli see suhe teistsugune (J. Lotman), luule on märksa vanem kunstiline vorm kui proosa. Varasema aja kõne (luulelisem). Luulekeel erineb loomulikust keelest. Loomuliku keele all mõtleb Lotman igapäevast keelekasutust või laiemalt grammatilisi süsteeme nagu keeled (Vene, Saksa, Prantsuse jne). Tekivad sekundaarsed modelleerivad süsteemid. Luule, proosa, kujutav kunst on sekundaarsed modelleeringud. Värsskõne on esmane kunstiliik, mis tekib loomuliku kõne baasil. Foto- ja filmikunst. Fotot ei mõeldud esialgu kunstiks, see oli nö. Tarbeese. Uute
Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism kõrvale, tõstes esile kujutluse, peamine on leida meie sisemuse sügavaim tuum. Tähtsal kohal on tunded ja fantaasia, tähtis on ka läbielamine. Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame ???22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire. Estetism kasvas välja romantismist. Estetismi eesmärk on, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu, ei tohi teenida ei poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne, ega allu ühelegi mõjule. Kunst on selleks, et ennast upitada, paremat elu elada
Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism kõrvale, tõstes esile kujutluse, peamine on leida meie sisemuse sügavaim tuum. Tähtsal kohal on tunded ja fantaasia, tähtis on ka läbielamine. Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame 22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. Baudelaire. Estetism kasvas välja romantismist. Estetismi eesmärk on, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu, ei tohi teenida ei poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne, ega allu ühelegi mõjule. Kunst on selleks, et ennast upitada, paremat elu elada
39 Avaldab läbi kunst kunsti pärast liikumise ja uusromantismi (sümbolism) mõju modernismi konservatiivsele lainele (Eliot, Arnold). Loosungid:1) Schlegel: Ainult see on kunstnik, kel oma religioon, oma o riginaalne lõpmatusekontseptsioon 2) fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus 3)filosoofia poetiseerimine ja poeesia filosofeerimine 4) Novalis: Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam 5) reaalsuse ja ideaalsuse piirid ühte elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame Nimed: Hoffmann, Hugo, Swinburne, Rulke, Mallarme, Verlaine, Maeterlink, Gide, Poe, Brjussov SCHOPENHAUER: Maailm kui tahe ja kujutlus Lähtub Kantist, kellele maailm iseeneses tunnetamatu. Schopenhauerile see kujutlus, mida juhib tahe. Varem põhiküsimus, kuidas maailma tunnetada või universaalset teadmist saada
annaabi.ee 
