müütides, mida mina olen lugenud. Võimalik, et ma olen lihtsalt lugenud müüte, kus tema .osatähtsus on olnud väike, või ma olen suutnud juba ära unustada nende lugude sisu Sellepärast ma võtsingi ühe teise müütide kogumiku, kust ma saan uuesti ning põhjalikumalt .uurida, kas tõesti Apollon polnud nii mitmetes müütides või see oli lihtsalt juhus 3 Apolloni tutvustus .1 Apollon on kreeka mütoloogias laulu- ja luulejumal. Ta on Zeusi ja Leto poeg ning tal on kaksikõde Artemis. Apolloni sümboliks on vibu ja nool, ning temaga seostatud pühad loomad on luik, hunt ja delfiin. Samuti on teda kujutatud tihti lüürat (kreeka keelpilli) kandmas. ((Encyclopedia Mythica, 2013 Apollon sündis Deelose saarel, kus tema ema Leto Hera vastuseisust hoolimata varjupaiga leidis ja tõi ilmale kaksikud Apolloni ja Artemise
Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13. Kellest põlvnesid jumalad (3), kellega tuli jumalatega võidelda, et pääseda valitsema? Gaia, Uranos ja Kronos, Rhea. 14. Kes olid: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Aphrodite? Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16. Mis olid: Knossos-Kreeta palee, Mükeene-loss Mükeenes, polis-linnriik, akropol- kreeklaste püha paik, agoraa-vabade kodanike kogunemiskoht, barbar-mitte kreeklane, spartiaat-Sparta kodanik, perioik-vaba mittekodanik, heloot-ori, faalanks-lahingurivi, müsteerium-salajane jumalateenistus, oraakel-ennustaja, paiderastia-poiste omavaheline armastus 17
Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingite uskumused Viikingid näiteks uskusid ühesilmsesse Odini kes oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega.
(noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. Nende skulptuuride põhitunnusteks võib nimetada 1) tavaliselt alastiolekut 2) vasak jalg on ees 3)käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas 3) keha on muskliline ja tugev ning proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks
Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/ Kaunisjuus või Erik Verekirves. dd/Fyrkat_hus_stor.jpg/800p 2. Millised olid viikingite uskumused? Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. et.wikipedia.org/wiki/Odin
ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade ja tõrvaga. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem. Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja. Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid. Skandinaavalsed uskusid, et surnu rändab (kehaliselt) teise ilma. Niisiis pandi
Tema verejanu on 7 piiritu ja just selle tõttu ta erinebki sõjajumalanna Athenast. Ares on igavene sõdur. Apollon Apollon oli vanade kreeklaste silmis kõrgel ning armastatud. Temast mõeldi kui muusade juhatajast ning moraali ja kõige ilusa ja hingestatu kaitsjast. Tal on kaksikõde Artemis, nende isa on Zeus ja ema samuti Zeusi tütar Leto. Apolloni juurde kuulub valgus ja puhtus. Ta on muusika- ja luulejumal ning terve mõistuse eestseisja. Artemis Apolloni kaksikõde Artemisi kummardatakse kui jahijumalannat, kogu elusa looduse ja eriti metsloomade kaitsjat. Samas on ta halastamatu loomade vastu, kui tapab neid oma vibu ja noolte abil. Artemis on neitsilik vibukütt, keda kujutatakse noore, kauni ning söakana, ent samas häbelikuna. Sageli on tal seljas lühike kitoon, mis ei sega liikumist metsades ja mägedes. Artemis on ka sünnitusjumalanna ning hoolitseb väikeste laste eest. Dionysos
Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganis atsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. 4.Viikingid- retked, avastused, usk, kultuur Usk -Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Retked-Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse
annaabi.ee 
