Kehaehituselt nüüdisinimesega väga sarnane Oskused, tööriistad: Väga kohanemisvõimelised, oskasid valmistada kivist algelisi tööriistu, lisaks raipesöömisele ka kütt ja korilane, õppis tuld kasutama, algelised elamud, piiratud kõnevõimega. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene. Oskused, tööriistad: suur loomi küttiv jahimees, oskas valmistada keerukalt töödeldud tööriistu. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane Välimus: Ta oli 160165 cm pikkune, jässaka (massiivse ja musklilise) kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud,
Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga.
leide on vähe ja needki ebakindlad. Inimese kujunemise käik on keeruline, areng ei ole toimunud ühte rada pidi. Problemaatiline on ka varaste leidude dateerimine. Varastest isenditest leitakse harilikult vaid üksikuid luid, mille põhjal neid isendeid rekonstrueerida püütakse. Luid võrreldakse nii inimeste kui loomade omadega. Abi ka molekulaarbioloogiast ja geneetikast. Uuritakse kaasaegse inimese geene ja püütakse minna ajas tagasi, samaaegselt tegeletakse ka luuleidude geeniuuringutega. Maakera geokronoloogia Geoloogid ja paleontoloogid mõõdavad maakera ja elu vanust miljardites aastates. Kasutusel neil oma kalender või ajaarvamine, kus mõõdetakse miljoneid ja kümneid miljoneid aastaid geoloogiline ajaarvamine. Erinevatel geoloogilistel ajastutel olid erinevad klimaatilised tingimused ja eluvormid. Geoloogiline ajaskaala antakse harilikult vertikaalses tabelis ning seda loetakse alt
kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle, mainin vaid, et inimkonna vahetuks eellaseks peetakse Australopithecus africanust, kes elas u 3 miljonit800 000 aastat tagasi. U 2 miljonit aastat tagasi elas Ida-Aafrikas Homo habilis osav inimene, vanim liige Homo perekonnas. Tema avastamisega on seotud Leakeyde perekond. Nimelt 20. sajandi algul inimese eellaste luuleidude hulk kasvas ning neid saadi mitmelt poolt. 1931. aastal alustasid Ida- Aafrikas Tansaanias Olduvai mäekurul tööd Louis Leakey ja tema naine Mary Leakey. Nende välitööde tulemusel kandus inimeste eellaste vanus mitmeid miljoneid aastaid kaugemale minevikku, sest just nende poolt leitud nüüdisinimese eellase luude vanus oli 1,8 miljonit aastat, tegu oli esimeste Homo habilise luudega. 1972. a leidis nende poeg Richard Leakey u 2 miljonit aastat vanad luud. Lisaks Olduvaile on HH
teistest kehaosadest. Üleilmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud looma- ja taimeliikide kaitseks on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe CITES ehk Washingtoni konventsioon. See reguleerib ohustatud liikide ning neist valmistatud esemetega kauplemist. Nii saab takistada haruldaste liikide viimist üle piiri ja tollis konfiskeerida nii nende isendeid kui ka nendest valmistatud esemeid, näiteks karusnahku, elevandiluust suveniire. Teadlastelt Luuleidude järgi on kindlaks tehtud, milliseid loomi kütiti muistsel ajal Eesti aladel. Võrdle diagramme A ja B. Allikas: Põhja-Euroopa loodus. Eeva-Liisa Hallanaro, Marja Pylvänäinen, Tiit Randla; Põhjamaade Ministrite Nõukogu, 2002. Diagramm A: Narva (3000-2500 e.Kr) Pea kolmveerand kogu kütitud loomade hulgast moodustasid linnud, seejärel hülged, siis enam-vähem samapalju tarvaseid ja põtru, vähem metssigu, kõige vähem aga muid liike, kalu ja kopraid. Diagramm B: Kääpa (3000-2500 e
annaabi.ee 
