jumal ja teine surelik, erines ta selle poolest, et tema isa oli jumal ja ühtlasi oli ta jumalast sündinud. Dionysos kasvas algul Semele õe Ino ja tema abikaasa Athamase juures, aga pärast seda, kui Hera mõlemad tappis, oli ta Nysa nümfide hoole all. Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, aga hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Laubal kandis ta viinapuulehtedest pärga ja käes oli tal luuderohuga põimitud kepp, mille nupuks oli männikäbi. Kuigi Dionysos oli jumal, ei veetnud ta teiste jumalate kombel aega Olümposel, vaid rändas mööda maailma. Oma kaaskonnaga rändas Dionysos oma sõnul mitmel pool maailmas ja pidas kõikjal võidukaid lahinguid. Enamasti alistusid inimesed talle vabatahtlikult, välja arvatud Damaskus, keda Dionysos seejärel lahingus võitis ja tappis Damaskuse kuninga. Indias sõdisid nad kolm aastat,
Ateena elanikud tõid igal aastal Dionysose kuju sellest külast Ateenasse, et tähistata suuri Dionysose pidustusi, kus etendati ka tragöödiaid. Lisaks seotakse Dionysost ka kasside ja kaslastega, sest teda on kujutatud kandmas lepoardinahka, ratsutamas lepoardi seljas või sõitmas kaarikus, mida veavad pantrid. Samuti seostub see jumala metsiku loomusega. Pull, madu, luuderohi, viina-ja viigimarjad ning vein sümboliseerisid Dionysost. Tal oli sau, mis oli kaetud luuderohuga ning mille otsas oli piiniakäbi. Tavaliselt tähendasid need esemed ja olendid, et jumal viibib läheduses. Lisaks oli sel jumalal arvukas saatjaskond, mis koosnes müütilistest olendidest ja inimestest. Satüürid, sileenid, kentaurid ning hullunud naised moodustasid Dionysose rongkäigu. Kasutatud kirjandus www.syg.edu.ee/~yllar/.../Kirjanduse%20moisted%20A-Z.doc http://nammy.pbworks.com/Dionysos http://suleke.blogspot.com/2008/10/veider-jumal-lbus-pummeldaja.html http://www.neljas.ee/est/
Dionysos: Klassikalises müüdis on ta teebalane, Semele kantud, aga hiljem pärast ema põlemist, isa Zeusi reide õmmelduna ilmale tulnud. On olemas traditsioon Dionysose saabumisest vööralt maalt, Früügiast või Lüüdiast Väike-Aasiast või põhjapoolsest Traakiast. Nendes lugudes lõppevad katsed Dinysose orgiaid tõrjuda või summutada pahatihti mõrvarliku meeletusega, mis haarab nii mahasurujaid kui bakhante. Dinysos on tuntud ka Lüüdia nime Bakchos all, luuderohuga pärjatud, türsosekandja, naiselik aistiorgiate õhutaja, kelle kultusepursked eriti naisi erutasid ja mägedesse kihutasid, elavaid ohvreid nägemuslikus raevus lõhki kiskuma, seega korrastatud patriarhaalsete kreeka kogukondade politseile probleeme tekitades. Kreeta Dionysos on minoa substraadist pärinev surev jumalus. Ta on Kreeta Zeusi noorem, uuendatud teisend ja nimi on tabav Dios-nusos tähendab ,,Zeusi laps".
koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust,
lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X. Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C., siis külmuvad lumepealsed taimeosad.. Tavaliselt tõuseb 1....
Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X. Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Selleks keedeti luuderohu varsi ja lehti ning võeti nende keeduvees vanni. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C., siis külmuvad lumepealsed taimeosad. E. Viiroki (1931) andmetel on luuderohi
Aiakunst läbi aegade I, lk 36). Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid - mirdist, pukspuust, loorberist. Kasvatati mitmesuguseid lilli nagu liiliaid, iiriseid, sibullilli, moone, rukkililli, kannikesi, sõrmkübaralilli, gladioole, jasmiine, lavendlit ja roose, samuti akantust. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Sammaste vahel rippusid vanikud luuderohuga. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Tagumises aias, mida leidus ainult suuremate elamute juures, kasvatati mitmesuguseid puid (nn viridarium): viljapuid (õun, pirn, granaatõun, kirss, virsik,
annaabi.ee 
