vanemas eas inimesed. Muutused puudutavad meid kõiki, tahame seda või ei. Vananemisel toimuvad kõigis elundkondades ealised muutused, mis aegapidi vähendavad nende töövõimet. Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgavatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine algtasemele pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad sellest hapramaks ja nende murdumise oht suureneb. Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui määre liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb. Mõõdukas liikumine see- eest pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt
magneesium ja kloor. Mikroelementideks loetakse raud, mangaan, tsink, vask, seleen, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen ja liitium. Vitamiinid liigitakse rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B, H, P, C) vitamiinideks. Nende puudus põhjustab organismi vastupanuvõime haigustele vähenemise. See pidurdab loomade kasvu ja arengut ning lisaks halvenevad ka sugulised funktsioonid. Peale selle väheneb ka toodang. Mineraalelemendid on vajalikud: luuaine moodustamiseks, närvi- ja lihasrakkude talitluseks, ensüümide aktiviseerimiseks, pH (veisel >7) taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes, osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes. Kõige rohkem leidub veise organismis mineraalelementidest kaltsiumi. Ta reguleerib närvisüsteemi erutusprotsesse, on vajalik südamelihaste tööks ja võtab osa vere hüübimisprotsessist. Fosforit leidub veise kehas 80% ning see on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses
abistaja. (Timberg) 4 3. Tervise probleemid 3.1 Lihased, luukude ja liigesed Üle 70 aasta vanustest inimestest umbes pooled kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Juba viiekümnendale eluaastele lähenedes hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja murduvad kergemini. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist. Vananemise tõttu liigese pinda kattev kõhr muutub õhemaks, liigesepilu kitseneb ja liigese funktsioon halveneb. Lihasrakkude arv on inimesel sündides suurim ja see ei suurene elu käigus. Alates kolmekümnendast eluaastast hakkab nende arv vähenema, umbes 1% aastas. Lihaskiudude paksus sõltub eelkõige kehalisest aktiivsusest, lihaste treenitusest
looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades. · Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor · Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Mineraalelemendid on vajalikud: · luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks, · ensüümide aktiviseerimiseks, · pH taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes · osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes ning paljudeks muudeks spetsiifilisteks protsessideks. Mineraalelemente vajavad suhteliselt palju suuretoodanguga piimalehmad, kiire kasvuga noorloomad, hästi munevad kanad. VESI Vett vajab elusorganism õhuhapniku kõrval kõige enam
Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur; eespurihambad – 1-2 juurt; purihambad – 2 või 3 (vahel rohkem!) Hamba siseehitus: a)Dentiin – tugev luu, põhiaine – annab kuju b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära).
annaabi.ee 
