Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid us- kusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslik- ke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sel- 5 Viited lise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühike- seks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid [1] Lutheri kvartal jätkab arenemist ja ehitamist eksperimente. [2] Moskva ärimehe raha pani Lutheris elu käima, e24.ee, 4. 1939. aastal, mõned kuud enne Teise maailmasõja puh- märts 2010 kemist, esitles Mehaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther (AG für Mechanische Holzarbeitung A. M. Luther) ettevõtte toodangut Tallinna börsisaalis oma vii- 6 Kirjandus masel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade et- • Lutheri vabrik kui Eesti mööblitööstuse teerajaja – tevõtte tegevusest vineeri ja mööbli tootmises
palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust. Kujunes kalvinism. INGLISMAA: 1455-1485 Rooside sõda (Lancasteride ja Yorkide vahel). Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus. Henri 8 saavutas võimutäiuse, tema õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Katoliku kirikule kuulusid suured maavaldused.
Algselt levis see mõisates verandamööblina, kuid jõudis ka taludesse.6 Eesti mööbliajaloo tähtsaimaks võib pidada 1877-1940 tegutsenud Tallinnas Lutheri vabrikut, mis oli ka mujal maailmas tuntud. Lutheri vabrik eksportis algselt puitu, lina ja muud lihtkaupa, kuid kui perepoeg käis Ameerikas puidutehnoloogiat õppimas, siis osteti vastavad masinad ja hakati Tallinnas mööblit tootma. Ameerikast toodud vineerist põhjaga tooli põhjal hakati neid Lutheris massiliselt tootma. See oli Skandinaavia ja Baltimaade suurim mööblivabrik, mis muuhulgas leiutas veekindla liimi. Lutheri toodangut hakati kasutama ka Eesti taludes, mistõttu võib seda pidada traditsiooniliseks eesti kodu mööbliks. Tuntuimad on Lutheri toodangust kõrge pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga, kerged, kuid väga vastupidavad toolid. Neid hakati ka väiketöökodades järgi tegema.7 4 Estonica. Entsüklopeedia Eestist
põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Puhastamine paavstist ja lõpetades kiriku maalidega, mis segavad keskendumist jutlusele ja usule, tekib pildirüüste. Alles jääb usupuhastusest piibel, mis oli Lutheri jaoks ainud usuline allikas ja kaks sakramenti (ristimine, armulaud) Luther: inimene saab õndsaks vaid usu läbi. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et kui inimesel puudub seesmine usk, siis pelgalt kirikus käimisest õndsakssaamiseks ei piisa. Õndsakssaamine sünnib vaid tänu Jumala armu, inimese enda usu ning pühakirja järgimise läbi. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal Saksamaal oli rahulolematus katoliku kiriku vastu kõige suurem ning riiklikult killustunud Saksamaal oli Roomal märksa
mehkeldamist isegi kristlikke maid anastava Türgi sultaniga. Erilist pahameelt põhjustas tõsikristlastes patukustutuskirjade – indulgentside – müük. Kiriku väitel võisid pääseda puhastustulest taevasse nii elavad kui ka surnud, kelle heaks patukustutuskirjad lunastati. Lutheri käsitlus inimese õndsaks saamisest, selle erinevus katoliku õpetusest ja kalvinistlikest seisukohtadest. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus Luther indulgentside müügi vastu. Kalvinismi järgi võib Jumal oma valikust märku anda, kui inimene on edukas siis tema eesmärgid on õiged ja vastupidi… . Hülgavad arusaama kasinusest ja kaubandusest kui patust. Suhtumine sakramentidesse. Luther väitis oma teoses “Kiriku Paabeli vangipõlvest”, et
Viisteist päeva hiljem astuski ta augustiinlaste kloostrisse, mis oli Erfurdi kuuest kloostrist kõige valjema korraga. Alustanud teoloogiaõpingud, kaitses ta 1512 doktorikraadi ning sai järgmisel aastal Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks. Lutheri põhitähelepanu koondus piiblitekstidele, eriti Pauluse kirjadele, keskendudes inimese ja Jumala vahekorrale. Ta hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimese õndsakssaamisele. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et inimese õndsakssaamine sünnib mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks ainult usu läbi. Praktilises tegevuses asus nüüd Luther indulgentside müügi vastu. Et sellest laekuvat raha kasutati ka Rooma Peetri kiriku ehituse finantseerimiseks, väitis Luther: ,,Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse (Peetri) peakiriku mahapõlemist."
annaabi.ee 
