Kuna lapsi tal ei olnud pärandas ta oma impeeriumi õepojule Peeter I noorema tütre Anna pojale Peeter Ulrichile, kes oli sündinud Anna abielust Holstein- Cottorpi hertsogiga aga Peeter U. oli vähe haritud ja ei osanud vene keelt ning 15 aastaselt pandi ta abiellu Sofia Frederike Augustega. 3. Valgustatud absolutism · 1761-aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele , kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad . Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta võttis ette uued reformid kirikute ja vaimulike suhtes. Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta.
a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. 1761. aastal impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele, kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed, kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse.
Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. VALGUSTATUD ABSOLUTSIM VENEMAAL PEETER III - *1761.a tõusis troonile * ristiti küll veneõigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. *Andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele, sealhulgas sallivusdekreedi vene vanausuliste suhtes, ja kavatses lasta maha võtta kõik pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. *Lasi ajada vaimulikel habemed maha, rõivastas preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega. *kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandja ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahuajal. * Tema
Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu. Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. 1721 võttis Peeter I endale keisri tiitli, peale seda oli Venemaa keisririik. 1755 loodi Moskva ülikool(Elisaveta) 1761 tõusis troonile saksa päritolu Peeter III, kes ristiti õigeusku, aga sisimas jäi ta luterlaseks. Ta andis õiguse kõigile usutunnistustele. Ta tahtis maha võtta kõik pühad pildid mis ei kujutanud kristust või neitsi maarjat. Ta lasi vaimulikel habemed maha ajada ning rõivastada nad sarnaselt luterlike pastoritega. 1762 tegi ta abikaasa oma armukeste abil riigipöörde, Peeter III tapeti. Troonile sai Katariina II, kelle soones polnud tilkagi vene verd. Katariina II oli valgustatud, ta suhtles Voltaire ja Diderot´ga. Ta tegi palju koolihariduse arendamiseks
(Dolgorukov). Peeter II suri ja uue valitseja valis Ülemsalanõukogu Anna Ivanovna. Toimusid järjekordsed paleepöörded. Jelizaveta Petrovna valitses keisririiki 20 aastat, sakslased tõrjuti valitsemisest välja. Ta pärandas impeeriumi õepojale, kuid too ei soovinud õppida vene keelt. Ta abiellus Figvheniga (sakslanna), kes läks üle vene õigeusku ja võttis uue nime Katariina. Valgustatud absolutism Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele ja andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Samuti tahtis ta lasta vaimulikel habemed maha ajada. Kõige kaugemale ulatuv oli dekreet kloostrite varanduste sekulariseerimiseks. Ta kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad. Tema valitsemisaeg jäi lühikeseks ja tema abikaasa Katariina viis läbi riigipöörde. Troonile tõusis Katariina II (1762-1796), kes sai tuntuks kui valgustatud monarh.
Anna oli peeter 1.mese vennatütar. Elasterve elu kuramaal ja isegi ei käinud kordagi elus venemaal. Jelizaveta 1741-1761a valitses. Peeter 1. tütar. Riigi asjadega tegeles siis kui tal tuju tuli. Kaotas surmanuhtluse ära ja tõrjus saklased õukonnast välja. Ühesküljest oli vaga ja usklik. Ohjaldamatu ja moraalilage. Impeeriumi pärandas õepojale. Peter ulrich Valgustatud absulutism. Peeter 3.mas. oli saklane kes venekeelt ei osanud ega ei õppinud. Jäi luterlaseks ka pärast õigeusku ümber ristimist. Soovis venemaal läbiviia luterlikke reforme. Kuulutas välja ususallivuse. Kuid lasi õigeusklikke tagakiusata. Andis välja aadli privileege. 15a abiellus sakslannaga sophia federicke auguste figcheniga. Kes õppis ära venekeele ja põõrdus vene usku ja võtis usku katariina. 1762 korraldas katariina riigipõõrde omasõjaväelaste armukeste abil. Võttis valitseja nimeks katariina 2. oli 1.mene valgustustatud valitseja venemaal
annaabi.ee 
