Jüri Aniluik unistab esialgu tüdrukute tähelepanust ja raskest talutööst pääsemisest. Ta ei oleks vastu ka kooli minemisele. (,,Äbi om seltsimajja minna tütriku naarva...Kuuli minnu kah es panda.") Hiljem unistab ta naisest ja heast elust (,,Ta tuleb Aiastele ehk veel kord aastas, isakodu vaatama ja vanu karjapõlvepaiku külastama, kõva kaelas ja läikivad saapad jalas. Kui hästi läheb, ka kõver kepp ühes, kobe valge näoga emand teises käevangus."). Jakob Lusiksepa unistuseks on see, et ta poeg jõuaks sõjast elusa ja tervena koju tagasi. Seda võib välja lugeda hetkest, kus Jakob luges oma poja saadetud kirja ja hiljem ohkas. Talurahvas väärtustas lihtsaid ja igapäevaseid talueluks vajalikke komponente nagu töökus, aurukatel, talutoit ja taluloomad. Nende kõrval ka raha ja kooliharidust, mis nii igaühele kättesaadav ei olnud. Unistused olid tegelastel reaalselt teostavad. Üldiselt unistati talu heast tulevikust või enda
progressi tulekut ning arengut eesti külas. Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" I tants - 1914 · Peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees (Vrdl Vargamäe Andresega) · Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse... II tants -1929 · Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet. · Tähtsaks on saanud väline uhkus (,,Ma tii üle küla katusse"), seltsitegevus. · Õnnetus sulase Eesneri Eediga Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" III tants 1943. aasta · Masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema. · Mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal. · Inimjaht IV tants 1949. aasta · Kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi V tants 1957. aasta · Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi · Aurukatla asemel on kombain Juhan Viiding (1948 1995) Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule ja millelegi muule. Mis on see inimese osa siin laias ilmas?
Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla. Eedi oli trumlisse kukkunud. Ta viidi ruttu linna arstile. Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi
Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla. Eedi oli trumlisse kukkunud. Ta viidi ruttu linna arstile. Samal ajal pidas tulnud kohtutäitur Pettai oksjoni maha müües lambad (alghind 170 krooni lõpuks 175 krooni) ja hobureha (75 krooni) Käo Paulile. Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi
mullas; kolmas kõnnib häbelikult nagu sulgiv kana mööda koduõue. Kas ei olnud Mats Aniluik omal ajal siiski veel leebe? Taaveti ainus poeg, Aiaste tulevane pärija, kui temagi ei kavatse mingiks advokaadiks või inseneriks hakata. Oksjon lk 80 Keegi ei tohi mõelda, et ta võib Aniluige üle naerda ja teda kerjuseks pidada. Siin elatakse iseseisvalt ja uhkusest pole ka puudu. KOLMAS TANTS Masinist Lusiksepa noorem poeg Jaanus, 18.a sihvakas, sügavsiniste silmadega, erineb oma isast nagu päev ööst. Huvitub Vilmast, Sannakese popsi tütrest (sihvakas keha, hallid silmad, vaesest perest). Jaanus on pika juhtmega, nagu ikka tüüpilisele Eesti mehele kombeks. Vilma võttis ilma ema nägemata Jaanusele ilusamaid ja paremaid õunu. Jaanus on liiga vähe raamatuid lugenud, et sealt mõnd ilusamat sõna meelde jätta, et oma tundeid Vilmale avaldada või midagi ilusat öelda
näidata. Jakob Lusiksepp- rahulik elurõõmus mees, kes on karsklane. Ta on ümara näoga ning jändrik.Ta on rehepeksugarnituuri masinist. Ta on küll karsklane aga piipu tõmbab siiski. Ta arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema. Tal on tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all. Ta pole enam noor. Ta sisetunne on hell-isegi ilusa ilma pärast tunneb ta muret. Jaanus-masinist Lusiksepa noorem poeg. Ta on sihvakas, laia lauba ja sügavsiniste silmadega noormees, kes erineb oma isast nagu päev ööst. Ta sarnaneb mõne varsa, pullivasika või kutsikaga, kes on noorest peas ilus ja armas, kuid täis kasvades kaotab kogu oma võlu, nõtkuse ja jõu, muutudes puitunud, ilmetuks tarbeolevusks. Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Ta armastab kodumaad nagu kiviaja inimene oma koobast
aasta; ■ peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees; ■ Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse. ○ II tants- 1929. aasta; ■ Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet; ■ tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus; ■ õnnetus sulase Eesneri Eediga. ○ III tants – 1943. aasta; ■ masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema; ■ mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal; ○ IV tants – 1949. aasta; ■ kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi. ○ V tants – 1957. aasta; ■ Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi; ■ aurukatla asemel on kombain. Juhan Viiding:
annaabi.ee 
