Hiina on maa KaugIdas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi. valitseb MandriHiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. · Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast . Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina KaugIdas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga
Hiina Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki.Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) 1 330 044 605 Rahvastiku 141,73 in/km² tihedus Väljakuulutamine 1. oktoober 1949
mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan). Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000 137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949
(1+Lisa 1) Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja 3 Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. (1) Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. (1) Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (1) 1.4 Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See
aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja "Taiwani" all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandzu keelt. HIINA RAHVAVABARIIK: Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949. aastal on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased.
Hiina on maa KaugIdas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas PärisHiina kohta või siis mõeldakse selle all maaala, mis lisaks PärisHiinale hõlmab ka Mandzuuria, SiseMongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. 10 Kasutatud kirjandus: 1) "ENE" nr. 3 (lk. 386406) 2) "Vana Hiina" (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus) 3) "Maailma Teatmeatlas" (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus) 4) Internet (www.China.com)
maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan). Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (Vaata ka: Hiina ajalugu, Hiina maailma keeltes) Territoorium Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik
Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa- ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased
annaabi.ee 
