· kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa ja toimus teine koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a
· kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa ja toimus teine koalitsioonisõda: *1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid. *1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel *1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" 1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a
1806.a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1800.a. purustas Napoleon Marengo lahingus Austria väed. Austriaga sõlmiti Luneville rahuleping. 1802.a.-ks oli ka Inglismaa sunnitud sõlmima Prantsusmaaga Amiens`i rahu. Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a. 4 detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Napoleoni tabas aga ebaõnn meresõjas. 1805.a. hävitas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Nelsoni juhtimisel Trafalgari merelahingus Prantsuse laevastiku. 1806.a
ümberkorraldamiseks, mis oli omamoodi segu real- ja idealpolitik’st. III koalitsioon 1805-1806 Prantsusmaa vastu liitusid Inglismaa, Venemaa, Austria, Rootsi, Napoli. Esimesena liitus Napoleoniga sõjajalal olevate brittidega Venemaa – vastav leping sõlmiti aprillis 1805, mis nägi ette Inglismaa rahalist toetust Venemaale sõja alustamiseks. Mais 1805 kroonis Napoleon end Itaalia (endine Tsisalpiini vabariik) kuningaks, juunis aga liitis Prantsusmaaga Genova. Need sammud rikkusid Luneville rahu tingimusi ning said Austri sõttaastumise vahetuks põhjuseks augustis 1805. Suvel ratifitseeris Inglismaa ka kevadel Venega sõlmitud kokkuleppe. Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine.
a püsinud Napoleini-vastase teise koalitsiooni lagunemist. Lepinuga lepiti kokku sõjavangide vahetus, UK pidi loobuma enamusest I ja II koalitsioonisõjad vallutatud aladest: Kapimaa ja Hollanid Lääne-India tuli tagastada Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja. Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). 1803-1806, sõjas alistasid Prantsusmaa ja selle tütariigid Nap I juhtimisel Ausria, Portugali, Vene ja teiste liidu. UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis. Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16
Prantsusmaa vastu liitusid Inglismaa, Venemaa, Austria, Rootsi, Napoli. 63 Esimesena liitus Napoleoniga sõjajalal olevate brittidega Venemaa – vastav leping sõlmiti aprillis 1805, mis nägi ette Inglismaa rahalist toetust Venemaale sõja alustamiseks. Mais 1805 kroonis Napoleon end Itaalia (endine Tsisalpiini vabariik) kuningaks, juunis aga liitis Prantsusmaaga Genova. Need sammud rikkusid Luneville rahu tingimusi ning said Austri sõttaastumise vahetuks põhjuseks augustis 1805. Suvel ratifitseeris Inglismaa ka kevadel Venega sõlmitud kokkuleppe. Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine.
annaabi.ee 
