kes pole iial rikkuses elanud, Mida rohkem raha on uusrikka käsutuses, seda enam mõistab ja tunnetab intelligentne inimene, et raha toob jõuetust, ta tunneb, kuidas rikkus justkui devalveerub ningmuutub kurvastavaks. Olen veendunud, et jõudu ega õnne ei saa mõõta rahaühikutes. Kahjuks on praegune ühiskond uskumatult välisele orienteeritud ning raha tõepoolest paneb rattad käima. Loodan, et üha rohkem inimesi murravad välja rikkuse näilisest lummusest ning õpivad hindama jõudu neis eneses, mitte rahas.
sündmused edasi lähevad. Kuid siiski on selle teose lõpp tähenduslik. Autor ei salli mõtet, et usk valitseb maailma, seega ei saanud usk võita ka selles sündmustikus. Ta toob kindlalt välja, et religiooni võimul ei ole tulevikku ning et kõik petised saavad paljastatud. Moliere'ile oli tähtis välja tuua aspekt, et ka tarku ja mõjuvõimsaid inimesi on niivõrd lihtne usul mõjutada lasta. Samuti näitas ta, kuivõrd raske on neid selle lummusest välja tuua. Ei lugenud ka kõige lähedamaste sõnad, aitas vaid olukorra reaalne nägemine oma silmaga, mida tihtilugu aga ei juhtu kunagi ning kahetsusväärsed probleemid jäävadki lahenduseta. Kahjuks peab tõdema, et teos ei muutnud olukorda tollases ühiskonnas ning usk valitses Prantsusmaal veel kaua edasi ja valitseb veel tänapäevalgi paljudes ühiskondades. Kuid rõõm on konstateerida fakti, et ka juba 17. sajandil leidus inimesi, kes olid selle vastased ja ei kartnud
- Loodusteaduste, eriti ökoloogia-alaste teadmiste areng osutas vajadusele mõõta ja arvestada inimtekkeliste keskkonnamõjudega. 5. Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest. - Modernism ilmnes 17. ja 18. sajandil Euroopa teaduses, kultuuris ja sotsiaalsetes suhetes. - Põhjuste otsimine keskkonnas toimuva kohta. - Inimkonna “vabastamine” müütide, uskumuste ja jumaluste lummusest. - Pikka aega ka eurotsentriline maailmavaade: teiste kultuuride maailmakäsitlust sh looduse mõistmist, meditsiini, võimusuhteid peeti vildakaks ja alaarenenuks. - Kolonialism looduses: loodust peeti inimkonna arengut piiravaks teguriks, mis tuleb alistada tehnoloogia abil. - Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel. - Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab
lahkas neid põhjalikult, kujundades teooria tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo kulgu. Ent teised ajaloolased leidsid tema tööst palju ebatäpsusi ning ka vigu, mistõttu tema teooria peagi ajalooteaduse silmis tõsiseltvõetavuse kaotas. Weber, Max - saksa sotsioloog ja majandusteadlane. kaasaaja sotsioloogia üks looja, Tema loodud on termin Entzauberung ('lummusest vabanemine'), mis tähendab Euroopa kultuuri vabanemist kristlike uskumuste ja traditsioonide alt. eesmärgiks oli leida erinevad arenguteed Läänemaade ja Idamaade kultuuris, aga neid mitte hukkamõistes ega hinnates. Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat, mis aitas inimestel säilida minevikus.
Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud. Max Weber lääne kultuuris on pärast valgustusaega järkjärgult on toimunud midagi, mida võib nimetada vabanemine lummusest (entzauberung). See tähendab seda, et kui varem inimesed lõid illusioone sellest, et kuidas süsteemid toimuvad, milline maailmakord on, et nüüd nad on arusaanud, et nende illusioonid ei ole paikapidavad, et nende kognitiivne adekvaatsus on nõrk ja need süsteemid nii ei tööta kõik. Selle tõttu on nad soovinud, transedentselt argumenteeritud, või maavälise autoriteedi teooriatele soovinud mõistusel põhinevaid teooriaid. Modernsus kui ratsionaalselt põhjendatud kord
kontrolli alla, mis muudab selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne. Weberi loodud on termin Entzauberung ('lummusest vabanemine'), mis tähendab Euroopa kultuuri vabanemist kristlike uskumuste ja traditsioonide alt. George Stephenson- kellest sai katseeksitusmeetodiga kuulus leiutaja, lahendas 1814 veduriprobleemi. Pani veduri nimeks Blücher. Lesseps rajas Panama kanali 1881 algasid tööd. Nõudis u 80 km kaevamist. Lesseps lootis kanali kaevamisest suuri kasumeid. Lõi panama kompanii, kuhu inimesed hakkasid aktsiaid ostma. Tööd aga ei edenenud ning tekkisid probleemid. 1889. a oli firma pankrotis
Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei tähendusi - me näeme seda ja assimileerime seda oma ellu - nii praktiliselt kui intellektuaalselt - läbi oma vajaduste ja soovide. Selline maailmavaade eraldab subjektid ja objektid, viib nad teineteisest võimalikult kaugele. Kogu tänapäeva teadus on selle eesmärgiga - et vabastada inimesed lummusest (Max Weber). Seepärast (liberaal-utulitaarses traditsioonis) ,,mina" läheb turule alles siis kui ta on saanud teada, mida ta tahab. Moderne tarbimiskultuur on sellise mõtlemisega inimeste jaoks parim, mis olla saab - soovid midagi - ja lähed ja võtad. Majanduslik teooria tarbimisest räägib just sellest. Malthus (1820) kogunõudlus, mida ei saa tekitada ainult tootjate (kes säästavad, mitte ei raiska) ja tööliste poolt (kes saavad
annaabi.ee 
