produktiivsed. ta-/da-tuletisi: silbitama, luuletama, rõõmustama, elavdama, kaunistama, õilistama sta-tuletisi: värsistama, innustama, vabastama, avalikustama, rahvalikustama nda-tuletisi: eestindama, kavandama, võõrandama, küljendama, keelendama i-tuletisi: joonima, sõlmima, juurima, sulgima, lehtima, õhkima, koorima Nulltuletisi: avama, kuhjama, hurmama, lummama, varuma, koguma ta- või sta-liite valik võib oleneda alussõna kujust: konsonantlõpulisele alussõnale liitub –ta, vokaallõpulisele –ta või –sta. nda-tuletiste hulgas moodustavad väikese avatud muutmisverbide allrühma tõlkimisverbid ehk lingvatiivid – alussõnaks on keelenimetus ja nda-liitelise verbiga väljendatakse sellesse keelde tõlkimist: eestindama, lätindama, leedundama. i-liiteliste ja konversiooni teel moodustatud muutmisverbide hulgas on nn eraldamisverbe ehk
Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad - tulnud keelde enne 20
Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad tulnud keelde enne 20
11 Janar Käos Norra KOKKUVÕTE Antud tööd tehes veendusin veelgi enam, et Norra on väga omapärane maa, olles üks parimaid paiku nii reisimiseks kui ka elamiseks. Sealne mägine maastik ning kõik selle juurde kuuluv - kärestikulised jõed, järved, fjordid jmt peaks lummama igat inimest oma iluga. Samas on tänu mägisele maastikule põllumaaks kõlbliku ala ainult 3 % kogu Norra pindalast, siis on merel ja maavaradel nagu nafta ning gaas Norra majanduses suur roll. Tänu neile on Norra üks rikkamaid Põhjamaid. Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades, tänu millele on Norra loodus vähe saastunud. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Norra#Asend.2C_piir_ja_suurus (14.09
191. smell smelt (smelled) smelt (smelled) haistma, lõhna tundma, nuusutama; lehkama, haisema, lõhnama 192. sow sowed sown (sowed) külvama 193. speak spoke spoken rääkima, kõnelema, kõnet pidama 194. speed sped (speeded) sped (speeded) kiirustama, kiirendama; ruttama 195. spell spelt (spelled) spelt (spelled) loitsima, lummama; veerima, täht-tähelt lugema / kirjutama / dikteerima 196. spend spent spent kulutama,ära tarvitama, raiskama; veetma 197. spill spilt (spilled) spilt (spilled) maha pillama / loksutama 198. spin span/spun spun ketrama; tiirlema, pöörlema; keerutama 199. spit spat/spit spat/spit sülitama; (ora/varda) otsa ajama 200
annaabi.ee 
