Actus – õigus ajada loomi läbi võõraste maatükist ja ühtlasi sealt jalgsi läbi käia Via – õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi läbi käia võõrast maatükist Aqueductus – õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituudid: Servitus tingi immitendi – õigus oma ehitise Servitus oneris fermendi Servitus altius non tolleni – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada Servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Isiklikud servituudid: Ususfructus – viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus, mille puhul isikul on eluaegne õigus mingit asja kasutada ning selle vilja endale võtta, hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik Usus – asja isiklik kasutusõigus, mille puhul vilja võib võtta ainult isiklikuks kasutamiseks, mitte müümiseks
Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti: Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi Veeservituut: Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida
aqueductus õigus teiste maast vett läbi juhtida Linnaservituute oli mitmeid. Mõned neist nt: servitus tigni immitendi õigus oma ehitise palki naabri seina panna servitus oneris ferendi õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, naabri kohustusega ehitis korras hoida servitus altius non tollendi õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada servitus ne luminibus officiatur õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Isiklikud servituudid või kasutusõigused (servitutes personarum) olid: ususfructus viljakasutusõigus ehk kasutusvaldus, mille puhul isikul on eluaegne õigus mingit asja kasutada (usus) ning selle vilja endale võtta (fructus), hoolimata sellest, kes on parasjagu maatüki omanik
Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna Servitus oneris ferendi- õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, koos kohustusega oma ehitis korras hoida Servitus altius non tollendi- õigus keelata naabrile hoonete ettenähtust kõrgemale ehitamine Servitus ne luminibus officiatur- õigus keelata naabril püstitada ehitisi, mis varjavad valguse Reaalservituudid on vanimad. Vanimad on kolm teeservituuti: Iter- õigus jalgsi läbi käia võõrast maatükist Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi Veeservituut: Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida
Mõned neist: e. servitus tigni immitendi – õigus oma ehitise palki naabri seina panna f. servitus oneris ferendi – õigus toetada oma hoonet naabri ehitisele, naabri kohustusega ehitis korras hoida g. servitus altius non tollendi – õigus keelata naabrile ettenähtust kõrgemale ehitada h. servitus ne luminibus officiatur – õigus keelata naabrile püstitada ehitisi, mis varjavad valguse. Servituutide puhul kehtisid mitmed põhimõtted, näiteks ei tohtinud servituudiõigusega kohustada teeniva kinnisasja omanikku midagi tegema: D.8.5.6.2 (Ulpianus): Etiam de servitute, quae oneris ferendi causa imposita erit, actio nobis competit, ut et onera ferat et aedificia reficiat ad eum modum, qui servitute imposita comprehensus est.
annaabi.ee 
