inimtervisele, suureneb metsatulekahjude oht, kalanduse potensiaal väheneb, suurenevad kinnisvarakahjustused, muutub turismi potensiaal, rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk, liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhja suunas, mägedes tõuseb lumepiir lõrgemale jne. Kuna Eesti on Põhja-Euroopas, siis siin metsa kasvutempo kiireneb, rannikualadel võivad olla suured üleujutused, tihti esineb tugevaid sademeid, samuti võivad olla meil lumevabad talved jms. Kui kliima nii edasi soojeneb, siis tekib ka rohkem haiguseid, sest bakterid ja viirused ei hävi talvel, nagu praegu. See nõrgendaks meie looduse, sh inimese tervist. Samas võib kliimamuutus Eesti asukatele ka kasuks tulla. Meie aladele tuleks rohkem liike elama ning oleks parem põllumajandusega tegeleda. Mina saan olukorra parandamiseks kasutada vähem energiat ning toota vähem süsihappegaasi, nt sõites vähem autoga või mõne teise mootorsõidukiga, mis toodab heitgaase
aasta sees varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus; Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu; Mandrite paigutus ja albeedo; Vulkaanide tegevus; Ookeanide tsirkulatsioon; Pilvkatte albeedo; Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid; Inimtegevus. Kliimamuutuste mõjud Eestis Lumevabad talved; Võõrliikide levik; Olesed, kelle päriskodu asub teistes maailmajagudes ja kes on siia kanti sattunud inimtegevuse tagajärjel. Eesti osa kliimamuutuste tekitajana Kui palju tekib Eestis kasvuhoonegaase? Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab meie panus o,4 %. Saksamaa osakaal on veidi üle 20%, koos
vaja liikuda kaugemale. Lendab madalalt ja kiirelt, tiibadega veheldes või liueldes. Häirimisel lendab tiibadega veheldes veidi eemale, lastes lendu tõustes kuuldavale heli pri-pri-pri. Talvel ööbivad lume all ,,soojas", mis võib saada saatuslikuks kui lumele jääkoorik peale tekib. Pereelu: Nurmkana on monogaamne lind. Paaride moodustumise aeg on seotud ilma ning lumetingimustega. Niipea kui ilmuvad suuremad lumevabad laigud, hakkavad paarid päeval salkadest eralduma, kogunedes aga ööseks ning külmemaks ajaks salkadesse tagasi. Paarid kehtestavad end oma territooriumil, kukk annab endast teistele isastele teada territooriumihüüuga kirr-ik (kanadel krett- krett) ning aprillis võib ette tulla kukkede võimuvõitlust, mis paistab küll olevat veretu. Kana muneb keskmiselt 16 muna ning haub maapinda kraabitud pesas 25-26 päeva. Üks pesakond aastas, kuid kui
järv, mis meenutab jõge. Vooremaa • Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Vooremaa • Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. • Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. • Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Vooremaa • Vooremaal on lume paksused erinevad. Vahepeal on voored tipust lumevabad, kuid voortevahelistesse vagudesse kuhjub lund lausa mitme meetri paksuselt. Vooremaa • Vooremaa muldkate sõltub pinnamoest. • Mullad on valdavalt saviliivmullad. • Vooremaa mullad kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka. Vooremaa • Looduslikku taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagude madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsakestena voortel. Vooremaa
lahest üle Atlandi ookeani Euroopa rannikule. Kui see aeglustumine samas tempos jätkub võib see tähendada väiksematsorti jääaega ning see tähendab laialdasi katastroofe nagu näiteks viljasaakide hävingut. Viimased satelliitülesvõtted näitavad, et ka Põhja-Atlandi hoovust ei eksisteeri enam. Need kaks hoovust kuuluvad tegelikult ühte süsteemi meie planeedi kliima regulatsiooni. Sel põhjusel on ka Iirimaa ja Suurbritannia enamasti jää ja lumevabad ning Skandinaavia riikides ei ole temperatuur ekstreemselt madal ning samuti tänu neile hoovustele ei ole maal jääaega. See temperatuuri reguleeriv süsteem on nüüd seisma jäämas. 6 Kokkuvõte . Nüüdseks on selge, et tegemist on läbi aegade maailma suurima naftareostusega inimeste hooletuse ja teadlikult võetud riskide tõttu, suurem on vaid 1991. aasta Lahesõja tagajärjel Pärsia
MÄRGATAV JAANUARIST MAINI, SUURIM MÄRTSIS Hüdroloogiline reziim muutunud: ·Lühem lumekatteperiood ·Varasem lume sulamine ·Kõrgvesi jõgedes madalam ja varem ·Vee kogus pinnases väiksem ja suvine põud saabub varem ·Sademete hulk ilmselt suurenenud, eriti talvel ·Tormiste ilmade määr suurenenud Märgaladel: ·Lumekatte kadumine varem ·Vähenenud pinnase külmumise piir ·Põhjavee taseme muutus ·Ranniku märgalade suurem ebastabiilsus (rohkem torme, kõrgem meretase, lumevabad mered, läbikülmumata setted) Ohustatud hallhüljed. , . - , , . 1Mis on loodusrikkuse kaitse liikide-asurkondade tasemel kõige enam levinud 2 3Mis iseloomustab asurkonda seisundit demograafilises mõttes? 4Mis on lambda, mida ta kirjeldab? 5Mis on elutabel? Millest see koosneb? 6Kuidas on defineeritud easpetsiifiline sündivus, surevus, elulemus, ellujäävus? 7Mis on asurkonna sooline ja vanuseline struktuur? Mis on selle teadmine oluline?
tekib midagi palsa sarnast aga suurem ( kuni 100 m kõrge) tekivad kauem ja võivad kesta kauem kui palsa. Termokarst inimesed põhjustavad igikeltsa sulamist Solifluktsiooni terrassid kevadel kui pinnas sulab , allpool veel jäätunud , siis suve algul põhjustab mulla ja muu materjali valgumist nõlvalt alla Jäävöönd Ajutised sulaveeloigud ja sulalumi mikrovetikad , seened, bakterid Nunatakid suvel lumevabad , võivad esineda samblad, samblikud ja sohttaimed, putukad, viiksjänes Külmakõrb Lumebava 1-2 kuud ( üle 40) sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5-20 % Tundra Vegetatsiooniperiood 2-3 kuud , sel ajal ööpäevaringne fotosüntees, temp 3-12 0C Sademed 200-300mm /a ja vähem , peamiselt suvevihmana Mullad : toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked Kõdu lagunemine : 100-1000 a
kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. o Solifluktsioon ehk maavoole - veega küllastunud maapinnase liikumine kallakal maapinnal (harilikult mööda igikülmunud pinda). · Alavööndite iseloomustus Arktikas: o Jäävöönd ajustised sulaveeloigud ja sulalumi; mikrovetikad, seened, bakterid. Nunatakid suvel lumevabad. Võivad esineda samblad, samblikud ja rohttaimed, putukad, viiksjänesed. o Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4o), sademeid 200-400 mm/a. samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5- 20%. o Tundra vegetatsioonperiood kestab 2-3 kuud, sel ajal toimuv ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana
annaabi.ee 
