Tehislikud- heina või karjamaad, kus kasvab 1-2 liiki taimi. Harivad maad, säilitatakse kunstlikult. Erinevatel mandritel nimetatakse rohtlaid erinevalt. Euraasias stepp, Ungaris pusta, Põhja-Ameerikas preeria, Lõuna-Ameerikas pampa, Lõuna-Aafrikas veld. Kliima Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab lumi. Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk rohtlas on 300-600mm. Suved on pikad ja põuased. Peamiselt kasvavad taimed pärast lumesula. Rannikualastel rohtlatel on pehmem kliima kui mandri alal olevatel rohtlatel. Taimed Rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju stepirohtusid ja aruheina. Muudest taimedest kasvab nurmenukke, iiriseid, palderjani, metsikuid tulpe jt. oluline koht on ka tulekahjudel, mis takistavad metsastumist. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mõnedel taimedel maa alused mugulad kuhu nad varuvad toitaineid. Eestis on sellised taimed krookus, tulp, hüatsint ja meelespea.
reljeefitingimustes ning korra tekkinuna hakkab omalt poolt mõjutama ümbritsevat loodust, looma eeldusi edasiseks arenemiseks, laienemiseks ja kasvuks. 11. Liigniiskuse tunnused ja põhjused taimede nõrk kasv (puude võrad ümmargused) madal saagikus (väike juurdekasv) puudel rohkesti samblikke metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid) mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal) 12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld
sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara) 4. Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Norra meri ja Põhjameri. 5. Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6. Liigivaene kuid isendirikas. 7. üleval pool vähem soolasem ja soe vesi, all pool soolasem ning püsivama temperatuuriga külmem vesi. termokliin(temp. järsu muutumise kiht) halokliin(soolsuse järsu muutumise kiht) 8. Põhja Eest ranniku alad 9. tugevad tuuled, mis omakorda võimendavad sademeid 10. Läänemeres onn väike veemass ja kehv veevahetus. 11.toiduahela näide 12
asukoht, linna paiknemine meretasemest allpool, samuti minevikukogemus. Üleujutuse liigid eestis: 1. äkktulvad – kiired üleujutused, mis juhtuvad väiksemate jõgede ja ojade veetaseme 2. tõusust. Põhjustatud äkilisest tugevast tormisest vihmasajust. Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega; 3. sujuvalt kujunevad üleujutused – põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või 4. lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest; 5. tiheasustusaladel sademeveeüleujutus – põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihmaveest või lumesulaveest, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis; 6. vihmaveest või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusalasid – alad, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret
Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 2. Reini jõgi veetase liigub väga vähe, suurvesi on suvel, mida põhjustab liustike sulamine. Reini veetaseme kõikumine on väike erinevalt jeniseist Kuna Reinil pole talvel nii külm et see oleks jääs. mereline kliima mõjutab, kus aastaringi on vihmavesi ehk siis ta saab toituda vihmaveest, põhjaveest ja suvel liustikest
kallis [-> vähesed riigid tegelevad sellega]; veel ka KALAKASVATUS.) 68. Mis on HÜDROGRAAF? (jõe äravoolu diagramm, mis näitab jõe vooluhulga ajalist muutust.) 69. (Mis on veereziim?) (jõe voolu hulga ja veetaseme seaduspärane muutumine teatud perioodi jooksul [nt suurvesi ja madalvesi jne].) 70. (Mis on TULV e tulavavesi?) (lühiajalike järsk veetaseme tõus (erandlik), mida võib põhjustada lühikese aja jooksul väga suur sademete huk või kiire lumesula(ng)]. 71. (Kuidas toimub põhjavee suurenemine?) (sademete inflatsioon; soode übrustes imbumine; karstilehtridest neeldumine.) 72. (Kuidas toimub põhjavee vähenemine?) (allikate äravool; taimede veetarve; auramine maapinnalt; inimene pumpab välja [jook/niisutus].) 73. Millega tegeleb METSAMAJANDUS? (metsade istutamise, hoolduse ja kaitsega.) 74. Millega tegeleb METSATÖÖSTUS? (metsaraie ja puidutööstusega.) 75. Kus on kõige suuremad metsad?
annaabi.ee 
